Vannihai

Ploomist on saanud vannihai. Ja mitte niisama, vaid kõigi vannihaide kuningas. Alguses, kui Ploom alles väike vannihai oli, siis, muidugi, pritsisime, möllasime, rabelesime elu eest. Kogenud ja väärikas vannihai ennast enam mõistagi sel moel ei alanda. Milleks ise rabeleda, kui halandlik teener seisab otse vanni kõrval, valmis kõrgeausust lõbustama? Niisiis näeb vanniskäik nüüdsest peale välja selline, et kuningas istub väärikalt, tilk lõua otsas, ja kilkab armulikult, kui abilanna minu isikus tema kinnihoidmisest (ega ta mingi mats ole, et ise istuks!) vaba käega vannikonna vees üles-alla hüpitab ja püüdlikult antud kahepaikse häält imiteerib.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s