Vana Muine

Eelmise sissekande täienduseks: võtnud motoks “Igas tunnis vaks või kaks!” hakkas Ploom sama päeva õhtul istuma. Esialgu küll veel ühe käega padjast või minu põlvest kinni hoides, aga aegajalt juba täitsa sirge seljaga.

Eile lõuna ajal käisid meil külalised (üks Ploomi kahest lähemast sõbrast, omakandimees, koos oma vanemate ja vanaemaga), õhtul vaatasime telkust kleite. Ei noh, muidu polnud viga, aga no mina ei tea… et keegi tuleb truu abikaasaga, see on ju kena, aga sealsamas – kepp abikaasaga? No olgu peale, et abikaasaga, aga ikkagi… presidendi vastuvõtul! Ma vist olen ikka vanamoodne inimene, kuidagi sündsusetu tundub nagu.

Ploom aga näitas üles otse enneolematut tublidust ning mängis terve vastuvõtu aja kenasti omaette põranal, kordagi kisa tõstmata. No eks ta sai aru, intelligentsusest pakatav, nagu ta meil on, et kui daamed kleidimoode vahivad, siis võid sa kuuekuusena kasvõi kõndima hakata, tulla ja emale õlale koputada, vastuseks kõlaks ikka: “Oota, poja, ma praegu ei saa,” ja kellelgi poleks mahti su poole pilkugi heita…

2 thoughts on “Vana Muine

  1. :DDD Kuigi kepi ja abikaase jutt antud kontekstis tundus arusaamatu. Ega ometi keegi oma abikaasaga otse eetris ju …keppinud:)?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s