Ploomloom

Ploom on ka kõva pallur. Tema võtab palli kätte, tõuseb jalule ja viskab. Mõnikord koos iseendaga. Üldse tundub Ploomile, et niisama kõndimisel ei ole mõtet. Kui juba, siis tuleb samal ajal vähemalt lehvitada ja kükke teha, kui pihud parasjagu tühjad juhtuvad olema; veel parem aga on mõne võimalikult koguka mänguasjaga vehkida. Rekord on praegu neli sammu. Võib-olla oleks ilma trikkideta lihtsam, aga Ploom ei ole seda masti mees, kes läheks kergema vastupanu teed.
*
Ploom on hakanud seltskondlikuks. Ta võib mitu tundi järjest emast eemal olla ja üldse mitte protesteerida. Tingimusel, et teda väärikalt võõrustatakse ja ema oma olemasolust märku ei anna. Ploomile meeldib aidata vanaisal segu teha, vaadata kukke (tsiteeriksin siinkohal ka Ploomi onu: “Kukk on loomult kuri lind!”) ja kanu, süüa muru, mõõta mõõdulindiga asju ja teha veel palju muud põnevat.
*
Ploomil on seitse hammast. Enamasti kasutab ta neid perevägivalla edendamise eesmärgil.
*
Ploom oskab ehitada klotsidest torni (neljakorruselist), panna rõngad õiges järjekorras posti otsa, panna klotse selleks ettenähtud kuubikusse (keerulisemad klotsid, mis suvalisest august sisse ei mahu, paneb õigest kohast kah – st krutib ja katsetab, kuni õige ava leiab).
*
Ploomile meeldib minna raamaturiiuli juurde ja võtta kõik raamatud riiulist alla. Siis saab neid lehitseda. Ploomi kõige-kõige armsam raamat on Maimiku ja kompanii “Vana viha”. See roosa karvane raamat, noh. See on kapis klaasi taga. Kui keegi kapist mõnd raamatut võtma läheb, on Ploom kohe jaol ja ajab lemmikule näpud külge, silmad põlemas ja ülimat vaimustust väljendav tatitilk alahuule küljes värelemas. Kui ligi ei pääse, käib niisama aegajalt läbi klaasi imetlemas.
*
Igal hommikul sööb Ploom ära mehise kausitäie papa tehtud putru. Papa on meil pudru peale mihkel nimelt. Just täna hommikul andsime talle pidulikult Suure Pormeistri aunimetuse. (Siinkohal ei saa ma jätta kiitlemata, milline suurepärane papa Ploomil on. Ta tõuseb hommikul üles ja mängib Ploomiga ja teeb meile putru ja kohmi. Mina magan, hambad laiali. Ärkan üles, laisklen. Ootan, kuni härra lõunasöögi teeb. Ja nii iga päev. No üks kord ma tegin kanasuppi, muidu aga oleme puhtalt Antsuhti toita ja katta!)
*
Papaga mängib Ploom põhiliselt mängu, et Kuldnokk tuleb ja teatab, et maja taga on loom. See on üks huvitav mäng selline. Siis nad veel mängivad piilumist ja õhkupildumist, seda viimast minu õrn emasüda pealt vaadata ei luba. Keeran pea ära. Emaga mängib Ploom ehitamismänge. Üksinda mängib ta kõndimismänge, lehvitamismänge ja maailmaavastamismänge.
*
Ploom oskab hinge kinni hoida ja viriseda. Esimest ta harjutab vankrisõidul, siis vanatädid vaatavad mind mureliku näoga ja mina naeratan kohmetult vastu, Ploom ägiseb ja on näost punane. Teist ta katsetab siis, kui ma teda mõttetute piirangutega ahistan (näiteks ei luba gaasipliidi nuppe näppida või prügikasti ronida). Viriseb ja ise piilub altkulmu, kas taktika töötab.
*
Viimasel ajal nendivad kõik, et Ploom ei ole enam immari, vaid juba päris inimese nägu ja tegu. Niisiis loodame, et varsti läheb ta tööle ja tasub viimaks ometi eide vaeva.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s