Tere õhtust, kallid spordiuudised!

…nagu ütleb Anu. Mind hammustas eile spordipisik. Mängisime Härraga kriketit (või oli see kroket? Igatahes me mängisime pärast sama varustusega pesapalli ka, mis oli tunduvalt lõbusam, ehkki pisut eluohtlik), sulgpalli ja jalgpalli. Jalgpalli ma mängisin esimest korda elus ja täna nõudsin kohe veel. Juhtus, et sain isegi pallile pihta! Olin siiski mures, et tippjalgpallurit minust ju ei saa (mul ei ole nimelt absull võhma, ma võin joosta kiiresti, aga lühikest maad ja nii, et pärast lubatakse pool päeva põhkatada) – niisiis, mis mõte kogu sel asjal on? Aga Härra arvas, et ma võin tippründajaks hakata, nii et võib harjutada küll. Täna käisime veel ujumas ka, jälle esimest korda – mitte küll elus, aga sel hooajal. Mina, tähendab, Härra muidugi on kojusaabumisest saati pea iga päev käinud.

5 thoughts on “Tere õhtust, kallid spordiuudised!

  1. Spordipisik on meil ikka juba lapsest saati sees. Kas sa mäletad, millised korvpalliässad me koolis keka tunnis olime?! Alati jätsid meeskondade kaptneid meid viimasteks, keda enda võistkonda valida. Ja nii olime alati erinevas võistkonnas, mis oli hea, sest siis saime platsiservas seistes ja juttu ajades kenasti üksteisel silma peal hoida. Suurepärane kaitse! Ma olen kindel, et ma ei lasknud sul kordagi palli korvi visata. Või üldse palli puudutada. Kuigi pole kindel, kas sa seda püüdsidki :) Mina kindlasti ei püüdnud.

  2. Mhmh. Ja seejuures, nagu mul just pisut teises kontekstis oli juhust meenutada, käisime me võimlemisringis, eksole… Ja tennisetrennis ja võrkpallis hiljem. Hull värk. Mul vahepeal ikka õnnestus pisik mitmeks heaks aastaks maha raputada. Sul vist on elus kehvemini läinud selles suhtes.

  3. Oi, ei ole kehvemini läinud, ma ravisin end sellest värgist aastateks ikka päris terveks. Nüüd viimastel kuudel annab tunda jälle. Aga ehk tõmbab tagasi. Aga võrkpallis käisid küll kellegi teisega, ma kahtlustan.

  4. Ujamine on sulle ju eluaeg meeldinud. Vahet pole kas rohelises trikoos või pikas rohelises kleidis. Aga selle viimase ujumisviisiga tekkis alati probleeme, kui üks vibalik pikemat sorti tytarlaps, kes su vastasmajas suvitas, juhtus rannas kaasas olema. A nyyd on ta minu poolel. Just. Lähme ujuma, Epp?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s