Raamatuploomi top 4

4. Vana hea „Vahva vanniraamat”. „Kapten lehvitab” on juba terves suguvõsas tuntud väljend, mida tuleb kasutada siis, kui tahetakse Ploomilt temast lahkudes lehvitus välja pressida. Sellise märguande peale nimelt hakkab Ploom alati lehvitama. Levinumate hüvastijätuvormelite peale ainult mõnikord. Veel on seal huvitavad järgmised asjad: „suu-uur kaubalaev”, „purjekad”, „majakas”, „poiss vaatab pikksilmaga” ja „helikopter” (Ploom põristab suuga).

3. Väike prantsuskeelne spiraalköites nõiaraamat („A-st Z-ni” sarjast) – vääramatus eelisseisus ka näiteks sama sarja vampiiriraamatuga võrreldes. Selle raamatu juures on kõige põnevamaks detailiks lahtivolditavad kaaned.

2. Julius Oro, „Muna”. Peas kogu perekonnal. Papal oli kord vaja volitust kirjutada, istus laua taha, kirjutas kuupäeva, adressaadi ja pealkirja ära, edasi tuli juba automaatselt: „Meie külas elas Aino oma emaga…” Ploomile meeldibki kõige enam esimene lehekülg, siis muidugi see, kus Aino nutab, ja kolmandaks happy end. Konkurentsitult kõige jamam lehekülg on see, kus kass muna käpaga katsub. Koerale annab Ploom igal leheküljel suure tatise musi. Koerad on Ploomi suured lemmikud. Meie Antsuga üritame ennast ohjes hoida ja mitte kanda Ploomile ette oma variatsioone „Muna” teemal, mis pajatavad munajoodik Ainost ja kohutavast lapseröövist ja muust sellisest. Ning loomulikult on „Muna” imbunud ka meie argielulisse kõnepruuki. Kui miski on kadunud, antakse sellest enamasti teada, halades „Ää-ää-ää, mul ei ole enam võtit/raha/telefoni”, maitsva toidu kommenteerimiseks öeldakse „maitses samuti hästi” ja nii edasi.

1. Viivi Luik, „Aabitsajutud” ehk „Johannese (ilmutus)raamat”, nagu meil Martas öeldakse. Selle otsib Ploom ise riiulist välja, tassib ähkides kohale (no ei ole väga raske, aga suur – väikesel inimesel on sellisega raske tasakaalu hoida) ja nõuab ettelugemist. Jutte ta ei viitsi kuulata, aga (minu arust koledaid) pilte vaatab äärmiselt keskendunult. Eriti huvitav on kõige esimene pilt, kus kõige rohkem vidinaid peal (ja auto, mis põriseb). Kui laisad lapsevanemad ei viitsi Johannese raamatut vaadata, siis Ploom ronib üksi sellega voodi peale ja lehitseb ja uurib süvenenult teinekord kuni pool tundi järjest. Traditsiooniline tatitilk, ülima põnevuse indikaator, tilpneb alahuule küljes.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s