Everybody needs good neighbours

Pean ikka ilmarahvale ka selle ausalt ära rääkima, et meil on väga toredad naabrid. Nad elavad meie peal ja nende nimed on Vene Tüdruk, Vene Poiss, Ämm ja Vene Tüdruku Laps. Vene Tüdrukuga me sageli vestleme üldhuvitavatel teemadel nagu “mis ta sul sööb?” ja “mis sa talle täna selga paned?” ja “kuidas sinu oma öösiti magab?” (pidades silmas oma poegi, mitte härrasid, nagu ju ka võiks arvata). Ja nad on tõesti õudselt toredad, lahked, eriti just Tüdruk.
Paraku etendab meie perekond suhtluses muidugi GEP-de tuima rolli. Mõned stiilinäited:
Vene Tüdruk mulle, kui ma prügi välja viima lähen, samal ajal kui tema õue peal lapsega mängib: “Ütle, mis on sinu saladus? Kuidas sa nii heas vormis oled? Kas teed trenni või sööd vähe?” (siinkohal olgu igasuguste eksiarvamuste vältimiseks öeldud, et ta on minust umbes 3 korda kõhnem ja täpselt see inimene, kelle pilt tuleb silme ette , kui öeldakse sõna fit)
Mina : “Ööö…möh….ää…ei tea jah…” (lähen punastades ära tuppa)
Kuhu jäi vastukompliment, küsite? Küsin isegi, iga kord, kui meelde tuleb. No eks ta öeldi mõttes umbes pool tundi hiljem.
*
Teine näide: tänane hommik, perek Rõivad valmistuvad Kavastusse kartulivõtule minekuks, Ploomi papa teeb õues sudooni, Vene Tüdruk asutab ka kuhugi, pidulikud riided seljas. Ants: “Noh, ka kartulit võtma?” (Ja kui selgus, et ei, eksamile hoopis, siis ütles papa muidugi “ahah”. Mitte ei uurinud, mis eksam, ega soovinud head põrumist.)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s