Pühendan vaimse tervise päevale

Kolmapäeval Karlovas nägin ma:

…blogimaailmas juba kuulsat Salme tänava vanainimest (eks me ole ennegi kohtunud), kes järjekindlalt üritab selgust saada, mis nädalapäevaga tegu. Me Antsuga ükskord vaidlesime, kas ta on natuke ohoo (nagu arvasin mina) või mitte (nagu arvas Ants). Sellest ma saan aru, et huvis kalendri vastu iseenesest ei ole midagi taunimisväärset ja noh, üksik vana inimene, vast tahab lihtsalt juttu teha. Ikka parem teema kui ilm või tervis. Aga öösärgis ringi liikumine kvalifitseerub minu kitsarinnalises maailmas ikka kahtlaste asjade hulka. Ants arvas, et ilus puhas öösärk, mis seal on siis. No ma ka ei tea tegelt.

…Forseliuse pargis pingil istudes ja “Veemeetodimeest”* lõpetades ühte vanemat härrat, kes süütas Rumba, põrnitses mind ja magavat Ploomi veidi aega eemalt ja astus siis ligi. Ja nende vahel leidis aset järgmine vestlus:
Härra: “No neiu, neiu, mis lugemine see on siin nii külma ilmaga!”
Ma: “No ei ole ju nii külm midagi.”
H: “On ikka, on ikka! See ei ole kellegi lugemise ilm!”
M: “Rääkige, palun, natuke vaiksemalt, mul laps magab.”
H: “Ei jah, jah, seda ma näen, lapsukene, jah, jah… No mis te loete siis, ma ei loe väljagi, mis see teil seal on…”
Mina: “Selline raamat (ja pööran raamatu kaane härra poole):”
H: “Issan, mis asi see on, ma ei loe tõesti väljagi…irrr…..irrr-ving…mis see on inglis või?”
M: “Ei, ma loen ikka eesti keeles praegu.”
H: “Irrr-ving, ma pole kuulnud kah… a kesse autor on?”
M: “Irving ongi autor.”
H: “Irrr-ving… Irrr-ving… no ei tea. Meri, Kross, neid ma olen kuulnud… ei tea…”
Ja lahkus pomisedes.

…Tähe tänaval näärivana meenutavat** vanemat meesterahvast, kes astus hoogsal sammul, vehkis kätega nagu tuuleveski, lärtsatas igal kolmandal sammul teepervele korraliku loigutäie tatti ja skandeeris: “Sitt! Pask!”

…Linda tänaval, mis inimtühjana videviku hakul alati millegi poolest teatridekoratsioone meenutab (nagu üldse Karlova, nigu me klassikute teostest lugenud oleme, kui mitte ise kogenud, eks), ühe maja ees ihuüksi punase Moskvitši tagaistmelt põrandalampi välja kangutavat kerajat meesterahvast, kes oma tegevuse saateks kana moodi häälitses.

Seda kõike ma nägin ja panin imeks, kuni härra mulle õhtul ütles, et olla rahvusvaheline vaimse tervise päev.

___
* Andsime viimaks alla ja jätsime “Veemeetodimehe” ühislugemise 100 lk enne lõppu katki. Niisiis sain ma selle järgmisel päeval läbi lugeda ja saan nüüd üldse jälle uusi raamatuid lugema hakata üle 100 aasta e 3 kuu, sest enne ju ei saand, noh, pooleli oli, noh!
**näärivana meenutav = pikk, kõhn ja pika halli habemega, vrd jõuluvana meenutav = paks, lühike ja pika halli habemega.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s