Pühendatud Kutsile

Meil on sellest ajast, kui Kuts linnas elas, jäänud igavene pinutäis koerasitakotte koju vedelema. Kasutame neid kulinaarsetel eesmärkidel: vanasti tegi papa nende abil tuuletaskuid, nüüd glasuuris piparkooke. Vahelduseks šokolaadiga. Tuli siis äkki minu juurde, sooja šokolaadi täis kotike käe otsas tilpnemas, surus selle mulle kätte ja ütles hellalt: “Mäletad?” Mäletan… Head uut aasta, Kutsikene!