Suurpäev

Täna siis ongi suurpäev. Poeg poolteist ja rotiaasta algus (siinkohal eriti südamlikud tervitused Bobile Kavastusse). Ehk et põhjuse leiab alati.

Juubilar ise on paraku esmaspäevast saadiks aige, nii et piirdume täna tubase koogisöömaga ja kingitus lükkub edasi.

Pooleteistaastane inimene tundub juba suur küll. Eriti salliga.

Ise õppis Ploom sünnipäeva puhuks ära tähtsa uue sõna: appaa (lõppu annab venitada nii pikaks kui parasjagu vaja). See tähendab “papa”. Esimest korda ütles ta seda tegelikult juba eelmisel nädalal, aga siis ma arvasin, et teeb niisama vigurit. Esmaspäeva hommikul käisime aga siin Elvas õues (enne kui palavik 39 kanti tüüris), Ploom taris mu kättpidi puudelõhkumisplatsile, kus papa nädal varem tema suureks vaimustuseks hoogsalt tegutsenud oli, lajatas käega serviti vastu pakku ja teatas tähtsalt: “appaa!”. Järgmisel õhtul tõi mulle telefoni ja nõudis: “appaa!” – no teised inimesed räägivad temaga telefonis harva, mõni vanavanem teinekord või siis Agnes (=esimene minu kontaktide nimekirjas), kellele Ploom vahel ise varahommikul helistab ja sensuaalselt torusse hingeldab. Helistasime siis papale ja Ploomi näost paistis küll, et just seda ta soovinud oligi.

Ja pooleteistaastane poiss on muuseas nii suur juba, et eelmisel laupäeval lubas ta vanematel lahkelt Lehari sünnipäevale minna õhtul ja jäi ilma igasuguse vastupanuta vanaema seltsis mängima ja hiljem magama. Enne lõi ainult vanaemal peaga moka rulli. Et oleks ikka selge, kes on majas peremees.

No vot. Mõõdud ja kaalud tulevad hiljem, õnnesoovid võite ise lisada.

Lugupidamisega,

suure poisi vanemad.

4 thoughts on “Suurpäev

  1. Igasugustel sarnastel ja ka enese hooletuse põhjustel on minu telefonis esimene kontakt Aaaaaa, et mingeid segadusi hommikuti ega öösiti ega muudel päevastel aegadel ei juhtuks:)Jah, õnnesoovid ka! Kuna meil oli samamoodi tähtis päev, saatsime lapsed hoopis õhtuks vanaisa juurde ja tänu sellele kaasnesid kingitused ja hiiglaslik tort (õigel päeval muidugi – papa oli meil Tallinnas, seega said naabrid ka oma osa).

  2. Meil poeg helistas üksbääv näiteks Jaanus Nõgistole. Piinlik lugu, kuna ta helistas ka tagasi ja Mel täiesti siiralt vastas: “Ei, ma ei ole sulle helistanud”.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s