Laps kaitstud, lambad terved

Tänase tähtsa päeva puhul astusime meiegi lapse kaitseks välja. No ja kui me juba õues olime, siis suundusime kesklinna, sest rongini oli veel 2h aega. Püstitasime endile põnevuse mõttes ka ülesande: näha Liisut.
Kesklinnas vaatasime natuke, kuidas lapsed laulsid seal, kus normaalsetel päevadel on mänguväljak. Ploom plaksutas kõigile. Liisut ei näinud. Raekoja platsi poole kulgemise käigus õnnestus Ploomil ära võluda kaks klõuni ning röövida neilt kolm pasunat ja veel mingi vidin. Need tõi Ploom siis võidukalt proua ema kätte. Et pane kotti. Proua ema ikka arvas, et tuleks tagasi anda. Ühel klõunil oli juba nutt varuks. Ploom õnneks leebus, andis kolad ja värgid tagasi, võttis pai väärikalt vastu ja sibas üle õla hüvastijätuks rehmates edasi isa ja poega tillist tõmbama (sõna otseses mõttes). Üsna edutult ennast lõvikas maskeerida üritanud politseiniku katsed Ploomi kommiga võimuorganite poolele meelitada ei andnud minu rõõmuks mingit tulemust. Ploom kõndis ebardist lihtsalt mööda. Kõige selle käigus ei näinud me kordagi Liisut.
Enne raekoja platsi jõudmist (kus, nagu selgus, esinesid kõhutantsijad , nagu iga Tartu linnas peetava pulma, matuse või muu ürituse puhul tavaks) õnnestus Ploomil veel kaks korda klõunid paljaks röövida. Raekoja platsis kastsime käe jahutamise eesmärgil purskkaevu, vestlesime Iibisepesakonnaga ning viimaks, kaotanud igasuguse lootuse Liisut näha, kihutasime rongi peale.
Liisu istus rampsi ees purskkaevu serval. Ta küll ei teadnud, et me teda otsisime, sest ta oli tegelt üks teine Liisu, aga abiks ikka!