Järvamaal on teatavasti palju vaatamisväärsuseid…

…Tartus ainult üks, aga see-eest suur. Jah, see olen mina. (No olgu, olgu, Tigutorn on ka, kaks siis.) Kaalun tõsiselt oma tavapärase linnatee muutmist nii, et ei peaks enam koolimajast mööda minema. Ei tahaks küll, et väiksed armsad Karlova lapsukesed minu pärast autorataste all õnnetu lõpu leiaksid, kui juhid Kalevi tänava kurvis, suu ammuli, meile Pangaasiusega järele vahivad.

Paks olla on muidugi muidu ka huvitav. Järjekordsele sünnipäevale minekuks raamatupoest järjekordset Pettsoni-raamatut ostes (sest ma olen oma missiooniks võtnud P&F-batsilluse levitamise üle terve ilma), pärast seda, kui arvestatava pikkusega järts mu selja taga juba niigi rahutuks muutuma hakkab, kuna müüjatar edutult mu ID-kaarti üritab rääkima panna (ehkki olen teda hoiatanud, et pole mõtet, see ei tööta), pudeneb rahakotist sulli otsides miski kõlksatades vastu letipiiret ja kaob siis kärmelt põranda suunas. Panemata mikski minu pominat: “Ah, las ta olla, las ta olla,” tormab abivalmis müüjatar leti tagant välja, et kaotsi läinud kümnesendine juba õhetama kiskuvate põskedega paksmao poriselt saapaninalt üles noppida. Tagatipuks jään lahkuda üritades helkurit pidi letipiirde külge kinni muidugi.
Keegi kavalpea müksab kaupsi pöördust just sel silmapilgul, kui Pangaasius on juba uhkelt toiduosakonnas sees, aga proua ema alles ukse vahel. Automaatselt ebatsensuurse väljendi kuuldavale toonud proua ema saab ukse liikuma hakkamist koos etteheitvate nägudega vanadaamidega mitu pikka ja pidulikku hetke oodata.
Lemmikkohviku pelleri uste vahele jään nagunii iga jumala kord kinni.

3 thoughts on “Järvamaal on teatavasti palju vaatamisväärsuseid…

  1. Mina olen oma kolmel vastaval korral olnud veel suurem vaatamisväärsus. Esimesest korrast on mu hästi meeles näiteks üldiselt kardetud Piirimäe eksam… kus auväärt professoriherra mulle rõhutatult isiklikus elus kordaminekuid soovis ning et tulevast ema mitte liigselt traumeerida, mulle kiiresti “väga hea” matriklisse kirjutas. (Siis olid veel sellised hinded.) Viimasest korrast kangastub aga mälupilt, kuidas ma sõidan üles kaubamaja liikuva trepiga ning eranditult kõik allasõitjad jäävad jõllitama mu kõhtu. Loomulikult kaasnesid sagedasti ka küsimused, et kas ma olen ikka kindel, et ma kaksikuid ei oota.

  2. Mina seevastu ei jõudnud ära oodata, kuna ilm lubab kasuka millegi õhema vastu vahetada, et ometigi kõht välja paistaks ja pensionärid mulle enam peale ei astuks, kui me kõik koos sõbralikult bussi peale minemas oleme.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s