Tavatu emopostitus

Kui Ploomi lasteaiakarjääri algus sügisel oodatust konarlikumaks osutus ning proua ema oma selleteemalist kurvastust väljendas, arvas Iibis, tark lind, et tegelikult on ju kahe terve lapsega kodus olla lihtsam kui kahe haigega. Ja kuigi asi septembris lahenes hoopis rühmavahetuse ja kasvatajate näol saadud lotovõiduga, ei saa tagantjärele tarkuse korras kuidagi väita, et tal poleks õigus olnud.

2010. aastal on Ploom lasteaias käinud täpselt 10 päeva. Mitte järjest, muidugi. Päevi, kus kõigi alaealiste tervislikku seisundit vähemalt kõige vähenõudlikumate standardite kohaseltki vastuvõetavaks nimetada on võinud, on ette tulnud keskmiselt kümme ühe kuu kohta.
Ülejäänud päevade sportlike saavutuste nimistusse kuuluvad loendamatud köhad ja kurguvalud, kerged ja kõrged palavikud, kolm keskkõrvapõletikku (neist kaks Ploomil koos ajutise kurtusega, üks Pangaasiusel), neli Lunini tänava lastehaigla valvetoa külastust (kolm korda Ploomiga, kord Pangaasiusega) ja üks käik kõrvakliiniku valvetuppa (Ploomiga). Aasta enim korratud sõnadeks meie majapidamises on kahtlusteta “Mul on taitt!” (viimastel kuudel õnnestus sellele visa kasvatustöö tulemusena liita ka “Palun nuuska!”). Proovitud on loodusravi, antibiootikume, ennetamist, käegalöömist, kogu maailma süüdistamist, olukorraga leppimist, immuunsüsteemi tugevdamist, puhkust, jalavanne, inhalaatorit, infrapuna, meeleheidet, piiritut kannatlikkust ja piiratud kannatust. Vastlapäeval olid lapsed haiged. Lapsevanemate kaheksandal aastapäeval olid lapsed haiged. Lihavõttepühade ajal olid lapsed haiged. Proua ema sünnipäeval olid lapsed haiged. Härra sünnipäeval (mis ühtlasi langes kokku emadepäevaga) olid lapsed haiged.

Härra juhuslik konsultatsioon tuttava meditsiinitudengiga andis teadmise, et siinmail peetavat kuni 12 korda aastas haige olemist 3-6-aastase lapse (eriti lasteaias käiva isendi) puhul täiesti normaalseks, kui üks haiguskord ei veni üle kahe nädala pikkuseks. Pool aastat haige olla on täiesti normaalne! Sest kolmeaastasena on lapse immuunsüsteem, vaadake, kõige nõrgem.

Niisiis on just õige hetk saata ta 24-lapselisse kollektiivi. Eks? Ja seada 12 haigeolemist aastas “normaalseks”.

Aga tegelikult, teate, see ei ole.

 

9 thoughts on “Tavatu emopostitus

  1. hull värk küll. Ma ei tea, mis aitab kõrvadele aga kui laps jääb tihti külmetushaigustesse, siis meie poissi aitas broncomunal-p (pediatric ehl lastele). See on suukaudne immuunsust parandav preparaat, mida võetakse 10 päeva kaupa kolm kuuri, alustada tuleb augustis. Paraku seda vist vahepeal ei müüdud Eestis, pidi Lätti järele minema, kus see oli vabamüügis. Tegin selle kuuri kolmeaastasele ja pool aastat oli tõesti terve. Aga rõõm tõdeda, et juba kuskil 6 aastaselt polnud ta enam üldse haige. See läheb mööda!Palju kannatlikkust!

  2. Ainus lohutus on see, et see läheb üle. Meil oli ka alguses kaks haiget last. Praegu on meil üldiselt kolm täiesti tervet last. Aga see-eest on näiteks elu Lõvipoisi arvates täiesti ebaõiglane: nimelt on ta terve kooliaasta jooksul puudunud täpselt kaks korda: üks päev, kui me polnud veel Tallinnast dinosauruseid vaatamast tagasi ja teine kord, kui tal kõht valutas. Nii et olukorda, kus valitseks üleüldine rahulolu, pole olemas.

  3. Üldiselt, matunnen teile muidugi kaasa aga tegelikult ma ei kujuta ette kui jube see võib olla, kui lapsed on NII palju haiged. Meie ühe aasta sisse on mahtunud õnneks vaid 1,5 haigust. Noh, ja kui see teile natukenegi lohutav on, siis meie lihavõtted olid kah lapse haiguse tõttu tuksis. :)

  4. Nojah. Eks Pangaasius muidugi naudib lasteaialapse vennaks olemise privileege – Ploom omal ajal oli esimest korda tõsisemalt haige vist 2-aastasena.Aga mis ma tegelikult selle kõigega öelda tahtsin: kui on teada, et laste vastupanuvõime sellises eas kõige nõrgem on, kas poleks siis tegelikult AINUMÕELDAV, et lasteasutuste rühmad oleksid pisikesed? Praegu, ma saan aru, peab ellujäämiseks olema kas tugev või rikas?

  5. Sest tegelikult tuleb siit ju veel teine probleemiring, mida "lapsega kodus" olukorras on siiski natuke kergem lahendada. Mina olen sel aastal olnud lapsega hoolduslehel kaks korda neli päeva. Ja saanud haigekassalt selle eest kaks korda kolmsada kuuskümmend krooni. Nii et need, kelle jaoks ema sissetulek on oluline osa rahast, mille eest maksta elamiskulusid, toitu ja osta kasvõi ravimeid, peavad paratamatult mõtlema, kas nad saavad lubada luksust olla haige lapsega kodus. Alati ei saa, sest lisaks rahalisele polele piiravad ilmselt ka piiritult kannatlikud tööandjad oma kannatlikkust, kui nende alluv puudub aasta jooksul 12 korda kaks nädalat. Ja nii tuuakse rühma mitte-päris-terved lapsed ja vahepeal tervenenud saavad uue tõve. Nii et tabasid naelapea pihta – tuleb olla kas tugev või rikas.

  6. Pingback: Hetki ühest novembrihommikust | PLOOM, PANGAASIUS JA PÕSEKE

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s