Monthly Archives for märts 2011
Lumejalka
Viimase aja jalkamängudest kõneldakse nagu teab mis imeasjast. Tegelikult pole lumejalka miski uus ega enneolematu nähtus. Ploom näiteks on seda Kavastu vaasaga mänginud terve käesoleva talve!
(Pilt pätsatud siit)
*
Eile jäi Ploom koos külaliste ja lapsevanematega üles Eesti-Serbia mängu vaatama. “Ja kas need väikesed ongi siis Eesti meeskond?” imestas ta, kui telkuekraanil parasjagu kohalike lapsukeste seltsis hümni laulvaid serblasi näidati.
Tervet matši Ploom siiski ära vaadata ei viitsinud. Kohal viibinud kolleegi kombel päriselt magama küll ei jäänud, aga pisut enne esimese poolaja lõppu tõusis otsustavalt püsti ja teatas, et läheb parem doominotrikke tegema. “Mina ei viitsi enam muudkui istuda ja seda jalkat vaadata. Muudkui istu ja istu!”
Doominotrikkide kõrvalt jätkati siiski aktiivselt oletuste tegemist mängu kohta. “Välaaav!” karjus Ploom teises toas põõnavat Pangaasiust üles äratada ähvardades, kui kommentaatorite häältesse ilmus pisimgi pingenoot. “Kaks-kaks,” teavitati ülejäänud vaatajaid aeg-ajalt alternatiivsetest andmetest mänguseisu kohta. Mõlemad väravad õnnestus Ploomil siiski edukalt maha magada. Samuti mitte lugenud värav. Küll aga oli Ploom varmas ülejäänud seltskonnale kaasa elama, kui nood loetud minutite jooksul seisuks kaks-üks olevat arvasid: “Mina tahaks, et oleks sada-null eestlaste poolt … või mustmiljon-üks!”
Püsisoojase mured
– Tead, ma almastan küll väga ka Pangaasiust ennast, aga tema käed meeldivad mulle eliti. Neid on kohe kuidagi no nii hea katsuda …
– Jah?
– Jah, sest vaata, Pangaasiuse käed on kogu aeg nagu sellisel keskmisel inimese tempelatuulil … inimese keskmisel tempelatuulil … noh, et pooleldi külm, pooleldi soe. Või isegi mitte keskmisel inimese tempelatuulil, vaid pigem jahedamad. Ja tema käed on nii siledad! Minul on ka, aga mul on juba igale poole ka need tliibud tulnud …
– Mis triibud? Mingid kriimud või?
– Ei, nagu sellised tliibud!
– Aa, sa mõtled neid jooni. Nagu väikesed kortsukesed või sellised?
– Jah, need. Temal on ka, aga ainult hästi õlnalt … Aga emme, kuidas inimese kohta öeldakse?
– Mis mõttes?
– Noh, nagu tempelatuuli kohta ja nii.
– Püsisoojane.
– Püsisooja … Eksju, tegelikult kõigusooja oleks palem olla kui see püsisooja?
– No ma ei tea, võib-olla tõesti.
– Jah, sest vaata, kui sa oled püsisooja, ütleme, et on ilus soe ilm ja siis äkki, pauhti, läheb külmaks – no mis sa siis teed?
– Siis on püsisoojane tõesti püsti hädas.
– Jah. Või ütleme näiteks, et sa külmud jäässe.
– Jaa. Siis oled ka plindris. Vaevalt et sust üles sulades enam elulooma saab.
– Kuigi, kui sa elad vanaks, elad õnnelikku elu ja suled äla, siis sa võid ka uuesti sündida!
RÕIVAD 