– Emme, aga kui palju need kolme jalaga inimesed magavad … no need, kes on juba vanad?
– Ma ei tea, vist vähem kui nooremad üldiselt.
– Aga no mismoodi?
– Lähevad õhtul sama vara magama nagu sina, aga hommikul ärkavad palju varem. Uni läheb ära.
– Hahaa … Siis mina hakkan küll palju valem älkama kui minu pojad, kui m i n a juba saja-aastane olen!
*
Hilisõhtul tundis härra omakorda korraga “ah, ma niisama” toonis huvi tordiküünalde vastu.
Proua ema: Vaata, seal kapis peaks olema.
Härra: Palju seal on?
Proua ema: N i i palju ei ole.
Härra (endamisi): No ma panen viis, siis on üks iga kümne aasta kohta …
Homme paistab tulevat põnev päev. Kui ma muidugi niikaua veel välja vean.
