1
Veel üks bussivestlus:
Ploom (olles kogu tee lakkamatult jutustanud ning viimaks pool minutit mõtlikult vaikinud): Viimasel ajal me oleme Pangaasiusega nagu kohad äla vahetanud: tema on hakanud lohkem lääkima, mina olen jälle selliseks vaikseks poisiks muutunud, mõtlen lohkem …
Proua ema (tunnistagem, muigamisi): Või nii? Kas sa varem siis rääkisid rohkem?
Ploom (pärast mõtlikku pausi, raugelt aknast välja vaadates): Noh, üplis palju …
2
Täna hommikul õueminekul:
Proua ema Ploomile: Ploom, kas sa palun võiksid ü h e minuti tasa olla, ma üritan Pangaasiusele selgeks teha, et ta sandaalid jalga paneks … (Ploomi üllatunud nägu nähes:) No sa võiksid ju mõnikord siiski natuke aega vait ka olla, omaette mõelda või midagi.
Ploom (pärast hetkelist järelemõtlemist): Noh, vahel autoga või bussiga sõites … või õhtul magama minnes … või lõunatuttu … siis ma küll ju mõtlen vaikselt. Aga üldiselt, ma pean ütlema, halva …