Jutujätkuks

1

Veel üks bussivestlus:

Ploom (olles kogu tee lakkamatult jutustanud ning viimaks pool minutit mõtlikult vaikinud): Viimasel ajal me oleme Pangaasiusega nagu kohad äla vahetanud: tema on hakanud lohkem lääkima, mina olen jälle selliseks vaikseks poisiks muutunud, mõtlen lohkem …

Proua ema (tunnistagem, muigamisi): Või nii? Kas sa varem siis rääkisid rohkem?

Ploom (pärast mõtlikku pausi, raugelt aknast välja vaadates): Noh, üplis palju …

2

Täna hommikul õueminekul:

Proua ema Ploomile: Ploom, kas sa palun võiksid ü h e minuti tasa olla, ma üritan Pangaasiusele selgeks teha, et ta sandaalid jalga paneks … (Ploomi üllatunud nägu nähes:) No sa võiksid ju mõnikord siiski natuke aega vait ka olla, omaette mõelda või midagi.

Ploom (pärast hetkelist järelemõtlemist): Noh, vahel autoga või bussiga sõites … või õhtul magama minnes … või lõunatuttu … siis ma küll ju mõtlen vaikselt. Aga üldiselt, ma pean ütlema, halva …

3 thoughts on “Jutujätkuks

  1. Ei ole midagi… kui see iserääkiv suu kah nüüd veel teie majja saabuks, siis võiks ju lausa eeldadagi, et postitused sama tihedalt ilmumist jätkavad!

  2. Hiljuti provvale installeeritud automaatne transkriptsioonisüsteem Nobedad Näpud v30 paistab töötavat tõrgeteta. Kiidan heaks

  3. hisssssver küll. minu meelest on see imelik, et kõik, kes arturiga kohtuvad, imestavad, ja väidavad, et kõik lapsed ei olegi sellised. aga kui ma loen otseallikat teiste laste kodust, siis… on ju küll!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s