Süli ja küünitamine ehk Suvepuhkus

Ploom magas suvevaheaja esimese päeva puhul lausa poole kümneni.

(Aga eelmisel õhtul:

Proua ema: Noh, kas soovisid lasteaias sõpradele ilusat suve ka?

Ploom: No ei …

Härra: … kuigi ma soovitasin sul seda teha ja kuigi teised sulle küll soovisid …

Ploom: Ei soovinud!

Härra: Tulid kõik sind kallistama ja ütlesid: “Ploom, tule homme ka veel lasteaeda!”

Ploom: No kallistasid, kallistasid … kas see on siis mingi head suve soovimine, kui kallistatakse?)

*

Hommikusöögilauas kurtis Ploom: Kahju, et L-L (= Ploomi rühmaõde – toim.) numbrit pole.

Proua ema: Miks?

Ploom: Siis saaks talle öelda, et eile oli hoopis see … küünitamine.

Proua ema: Küüditamine?

Ploom: Jah, küünitamine, mitte soolaleivapäev.

Proua ema: Kas L-L arvas, et on soolaleivapäev?

Ploom: Jah, aga papa ütles, et sellist päeva pole üldse olemas. No ütle sina, kas on?

Proua ema: Ega ei ole küll jah.

Ploom (umbusklikult): Kas koolis said teada?

*

Pangaasius (ehitatava kuuliraja juurest õhinal proua ema juurde tormates): Emme, emme, tule luttu, mul tuli suust süli välja!

Ploom: Jah, ta aevastas ja siis tuli. Päris võigas!

*

Sülg koristatud, käidi mänguplatsil ja jalkatrennis. Õhtul mängis Ploom esimest korda sel hooajal õues naabripoisiga (ehk nagu Ants tuppa tulles kommenteeris: I on kah lume alt välja sulanud) ja Pangaasius käis härraga poes jäätise järel.

Homme minnakse Vudilasse.

Suvi, ei mingit kahtlust.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s