Ploom magas suvevaheaja esimese päeva puhul lausa poole kümneni.
(Aga eelmisel õhtul:
Proua ema: Noh, kas soovisid lasteaias sõpradele ilusat suve ka?
Ploom: No ei …
Härra: … kuigi ma soovitasin sul seda teha ja kuigi teised sulle küll soovisid …
Ploom: Ei soovinud!
Härra: Tulid kõik sind kallistama ja ütlesid: “Ploom, tule homme ka veel lasteaeda!”
Ploom: No kallistasid, kallistasid … kas see on siis mingi head suve soovimine, kui kallistatakse?)
*
Hommikusöögilauas kurtis Ploom: Kahju, et L-L (= Ploomi rühmaõde – toim.) numbrit pole.
Proua ema: Miks?
Ploom: Siis saaks talle öelda, et eile oli hoopis see … küünitamine.
Proua ema: Küüditamine?
Ploom: Jah, küünitamine, mitte soolaleivapäev.
Proua ema: Kas L-L arvas, et on soolaleivapäev?
Ploom: Jah, aga papa ütles, et sellist päeva pole üldse olemas. No ütle sina, kas on?
Proua ema: Ega ei ole küll jah.
Ploom (umbusklikult): Kas koolis said teada?
*
Pangaasius (ehitatava kuuliraja juurest õhinal proua ema juurde tormates): Emme, emme, tule luttu, mul tuli suust süli välja!
Ploom: Jah, ta aevastas ja siis tuli. Päris võigas!
*
Sülg koristatud, käidi mänguplatsil ja jalkatrennis. Õhtul mängis Ploom esimest korda sel hooajal õues naabripoisiga (ehk nagu Ants tuppa tulles kommenteeris: I on kah lume alt välja sulanud) ja Pangaasius käis härraga poes jäätise järel.
Homme minnakse Vudilasse.
Suvi, ei mingit kahtlust.
RÕIVAD 