Tähelepanekuid

Ploom vaatab hiljutisel bussisõidul proua ema süles magavat väikevenda.

“Pangaasiuse juuksed ei ole veel päris kuldsed. Minul on küll kuldsed juuksed.”

Pärast mitmeminutilist mõtlikku aknast välja vaatamist jätkatakse kogu kehaga proua ema poole pöördudes ja ilmekalt žestikuleerides: “Mulle tundub, et minu juuksed on väga ilusad ja isegi õrnad. Ükskord ma tõmbasin endal ühe juuksekarvakese peast ja siis tõmbasin selle niimoodi sõrmede vahel katki, ja tõesõna, mulle tundus, et ma kuulsin sellist tasast kõlinat … nii-öelda till-till!”

Pärast veel üht vaikusehetke: “Või isegi õrnemalt …”