Kõikide inimeste ja mereröövlite sõber

“Alva äla, kelle sõbel ma olen?” esitab Pangaasius proua emale mõistatuse.

“Mmm … kõigi inimeste ja kõigi loomade?”

“Ei! Esimene on õige, aga teine ei ole. Hoopis kõikide inimeste ja kõigi melelöövlite sõbel!”

“Ahah, ma arvasin lihtsalt, et sa oled loomade sõber ka.”

“Loomadest ma olen ainult oma lemmikloomade sõbel!” on Pangaasius resoluutne.

“Ja kes su lemmikloomad on?” uurib proua ema temalt, kes ta armunult peatub iga tänaval kohatud koera juures, olgu selleks vasikasuurune lõrisev-ilastav lõukoer või armas väike terjerikutsikas.

“Kängulu, olav ja kas sa siis tõesti ei tea, no tõesti, on ikka metslane … olav ja lohutilts loomulikult!” vuristab Pangaasius etteheitvalt, mõtleb siis hetke ning lisab: “Ja lind.”