Rebased ja siilid ehk Lugu sellest, kuidas ma siili, karupoja ja hundi unustusest päästsin

Proua ema: Vabandust, kas teil seda raamatut on, kuidas siil ja karupoeg hundi ära päästsid? Vene autor, nimi ei tule meelde praegu …

Raamatukogutöötaja: Kohe vaatame. (Asub trükkima.) “Kuidas siil ja karu hundipoja …”

Proua ema: Ei-ei, siil ja karupoeg hundi!

Raamatukogutöötaja: “… siil ja karupoeg hundi ära päästsid” … Selle pealkirjaga nagu ei anna. Olete kindel, et?

Proua ema, nõutult: No minu arust oli küll … aga proovige “karupoeg ja siil”?

Raamatukogutöötaja, samuti nõutult: Ma juba proovisin. Aga äkki siil ja hunt päästsid karu ära?

Proua ema: Ei-ei, hundil hakkasid kõrvad kasvama ja … Oodake, ma helistan. Pärast üht telefonikõnet härrale (kes ei mäleta autorit ja pealkirjaks pakub sama, mis proua ema) ja kaht vestlust Evaga (kes ka ei tea autorit, aga saab järele vaadata ja tagasi helistada): Kozlov! Sergei Kozlov on autor.

Raamatukogutöötaja (pärast pisukest klõbistamist): Aa, “L u g u    s e l l e s t, kuidas siil ja karupoeg hundi ära päästsid”! 

Üksmeelne naer. Raamatkogutöötaja otsib vajalikud loomad riiulist välja ja nendib mõistetava heldimusega: “Ah, see  raamat! Nüüd mul tuleb meelde küll!”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s