Mitmene sa oled?

“Noh, Pangaasius, kuidas siis uus kasvataja tundub?” uurib proua ema hiljuti õpetajavahetuse üle elanud rühmas käivalt pojalt.

“Hästi,” on küsitletaval ammendav vastus varnast võtta, “ta on mingi neljakümne kuuene.”

Ülepea näikse Pangaasiuse huvi inimeste vanuse vastu arenevat puhtpragmaatilisest küsimusest (kõige vanem inimene ruumis on teatavasti see, kelle sõna maksab) laiemapõhjaliseks sotsioloogiliseks uurimuseks.

“Mitmene sa oled?” uurib Pangaasius vääramatult ja kedagi diskrimineerimata igalt ette-, vastu- või kõrvalejuhtunult, kellega pilkkontakt luua on õnnestunud, juhtugu see siis bussis, rongis, mänguväljakul, külas, kaubanduskeskuses või omas kodus.

“Mitmene sa oled?” nõuab toidupoes kassajärjekorras passivat proua ema ootav Pangaasius ka kõrvalseisvalt vanemalt proualt.

“Tüdrukutelt ei küsita!” kuulutab tädi.

“Jaa,” laseb Pangaasius käiku oma kavalaima ja säravaima, spetsiaalselt sellisteks puhkudeks välja töötatud naeratuse, “aga mitmene sa ikkagi oled? No ütle ikka!”

“Oi, mina olen juba päris vana,” ei anna ka proua alla, “sinust ikka palju vanem!”

“Häh! Igatahes minu Veeliku memmest sa küll vanem ei ole, sest tema on juba kaheksakümne kaheksane!” ei lase Pangaasius endale niisama hõlpsasti muljet avaldada ning vuristab puhtalt teaduse huvides rutiinselt ette ka oma mõlemate vanavanemate, ema-isa ning vanema venna vanused.

“Ohoo, vaata kui tark poiss sa oled, kõike tead!” üritab teaduse ohver veel kord vastusest kõrvale hiilida. “Ja kui vana sina ise oled?”

“Poole viiene!” on Pangaasius eeskuju andvalt konkreetne.

Seda viimast vastust kuuleb (lisaks ülejäänud üsnagi teaduslembesele järjekorrale) hästi ka Pangaasiuse küsitletut saatev härra, kes parasjagu kassas oma ostude eest tasumisega ühele poole on saanud, ning talle (nagu ka ülejäänud üsnagi teaduslembesele järjekorrale) valmistab see omajagu lusti. (Kes on öelnud, et teadus ei või lõbus olla?)

Pangaasius professionaalse uurijana ennast muidugi üldisest ihhihhii-ja-ahhahhaa-meeleolust kaasa haarata ei lase ning nõuab nüüd juba härralt endalt: “Aga mitmene sina oled?”

“Aga mina olen poole seitsmene!” teatab härra kohe ning lahkub sealsamas koos poekoti ja prouaga, jättes Pangaasiuse värskest teadusavastusest hetkeks sõnatuna enesele järele vaatama.

“Haa!” kuulutab end pisut kogunud noorteadlane viiv hiljem otsustavalt naerma puhkedes ning pöördub siis rõõmsalt endiselt üsna kaugel järjekorras seisva proua ema poole: “Emme! Emme! Üks jumala vana mees ütles, et ta on poole seitsmene! No seda ma nüüd küll ei usu!”

*

Bussis sel päeval kedagi küsitlusulatuses ei istu ning Pangaasius saab pühenduda vanema venna koolitükkidest kõrva taha pandud venekeelsete numbrite harjutamisele (küllap on lähiajal plaanis teadusuuringut laiendada ka meie teise põhirahvuse esindajaile), lõõritades rõõmsalt üle kaasreisijate jutusumina: “Lass-dvaa-tlii-etštõõle, bljäd!”

One thought on “Mitmene sa oled?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s