Mäletsusväärsusi sõbrapäevaolmest

Ploom on pannud endale äratuse 5.20-ks, et ülejäänud pereliikmetele ärkamisajaks sõbrapäeva puhul individuaalsed kolmekäigulised vihjemängud meisterdada ja üles seada. Hommikupudru sees on igaühele mandel.

Pangaasius sõidab lasteaeda koerapeaga mütsis. Inimesed on kahel jalal kõndivat kõnelevat koera nähes üldiselt rõõmsalt üllatunud, kuigi Pangaasius ise pisut muretseb, kas bussi ikka lubatakse.

Ploom on koju unustanud eelmisel õhtul klassikaaslaste jaoks küpsetatud küpsised. Neid järele viies on läbi klassiukse  kuulda, et poeg pole mitte üksnes kõva, vaid ka kõvahäälne matemaatik. Ühtlasi saab tunni lõppu oodates imetleda vanemate klasside kunstitöid ja mõelda, et kui nad kunagi siukseid asju tegema hakkavad, siis sai ikka õige kool valitud.

Lõuna ajal kohtume lasteaias Pangaasiusega, kellel reedeti on lühike päev. Rühmakaaslased juba magavad, Ploom on klassiga teatris ja pärast läheb härraga kohvikusse. Pangaasiuse rühmas on peetud pidu ja söödud kooki. Lisaks koerale olnud peol teiste hulgas veel draakon, ämblikmees ja supermees ning ühiselt olla mängitud ringmängu “Sinder-sinder” (Pangaasius hääldab mängu nime oma värske r-i uhkel põrinal).

Ühtlasi on Pangaasius väsinud ja veedab kodutee põhiliselt jaurates selle üle, et ta ei või kommi süüa (eelmise päeva Suure Pahanduse tagajärjed), et ei ole veel õhtu ja ei saa proua ema telefonis igareedest ängiböödsi mängida, et elu on üks hädaorg ja et naabritüdrukust südamedaam on tõenäoliselt alles lasteaias, et silmapilk ei saa minna ei Kavastusse ega Elvasse, et jalad on väsinud, et härrat ja Ploomi pole kodus, et bussis ei pakuta süüa ega meelelahutust ning et keegi on juba hõivanud Pangaasiuse lemmikistme bussis tagaosas. Paar varateismelist poissi Ploomi koolist arutavad, kuidas on kõige tõhusam pükse paigata, kui need puu otsa ronides katki on rebenenud  (“Ma alul tõmban niisama pistetega kinni, aga kui ikka mitu korda juba rebeneb, siis ei aita muu, kui õmble paik peale!”) ja proua ema mõtleb, et kui nad seal selliseks kasvavad, siis on ikka õige kool valitud küll.

Kodus suunatakse Pangaasius erakorralisele lõunauinakule (kokkuleppel, et kui kolm laulu silmi kinni hoides uinumata vastu peab, võib tagasi üles kobida). Laev on vaevalt jõudnud öises fjordis purjed tõsta, kui kostab reetlik norin. Vahepeal saabub rahulolev Ploom ja käib külaline, kes toob kommi ja saiakest.

Varsti Pangaasius ärkab ja hakkab vennaga tülitsema. Käigus on rusikad ja kile ving. Pärastpoole lepitakse ära ja hakatakse peitust mängima. Pangaasius  sammub kööki ning hakkab teatraalselt valjuhäälsete kommentaaride saatel otsima Ploomi pesumasinast, külmkapist, prügikastist ning kartulite ja porgandite hulgast. “Ma teesklen, et ma ei tea, et Ploom on poiste toas teki all!” sosistatakse proua emale selgituseks. Poiste toast teki alt kostab rõõmsat kõkutamist.

Millalgi jõuab koju härra ja üritab diivanile pikali heita. Pangaasius on erinevalt Ploomist peitusemängust tüdinud ning arvab, et tuleks mängida hoopis isa, ema ja poega (proua ema tõrjub katsed samuti mängu vennaks värvatud saada söögiteo ettekäändega). “Ma mõtlesin veidi pikutada,” üritab härra puigelda. “Siis sa võid poeg olla, pojad magavadki!” arvab Pangaasius, ning Ploom jätkab kiiresti: “… ja isa ja ema mängivad samal ajal peitust!” Kõik on rahul.

Pool kuus selgub, et supp ei saa õigel ajal valmis ja vanemad härrad lähevad söömata jalkatrenni. Pangaasius vaatab telksist multikat ja laulab vahele lumememme laulu, proua ema pakib asju ja peseb nõusid. Pärast pakutakse sportlastele suppi ja asutatakse Elvasse minema. Pangaasius soovib kaasa võtta ka lasteaiasõbralt saadud lennukikleepekat, et see vanaemale kinkida: “Siis vanaema saab mind sellega mäletseda, kui ma suren!”

Elvas erinevalt kodulinnast on maas lumi ja jää ning saab harrastada hilisõhtust kiir- ja iluuisutamist. Esimese tšempioniks kujuneb Ploom, teise omaks Pangaasius. “Te olete mul ühed kallid poisikesed,” arvab proua ema poegi vanaemaga unejuttu lugema saates. “Sina ka!” leitakse üksmeelselt, “ja papa ja vanaema ja vanaisa ja Kavastu vanaema ja Kavastu vanaisa ja Veeriku memm!”

koerSõbralik koer ootab bussi (14.2.14)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s