Jalgpall ja kõhuvalu

Pärast edukat esinemist pühapäevasel võistlusel õhkas Ploom: “Kõik imestavad, et viis tundi järjest mängisite jalkat! Aga kui oleks minu teha, ma ütlen ausalt, ma oleks veel oma kolm-kaks tundi mänginud!” Ja kuna Ploomi jalgpallielu ka muidu viimasel ajal jälle tõusuteed läheb, sisustavad koduseidki õhtupoolikuid tulised vutilahingud. Koos korraliku spordikommentaariga, nagu äsjastest olümpiamängudest õpitud. Kõigepealt valitakse lipuraamatust sel korral mõõtu võtvad võistkonnad ja siis läheb lahti:

“Ja mängu lõpuni on jäänud kõigest kaks minutit, Alaska tõuseb paremalt äärelt, Alaska teeb head tööd … ja Alaska teeb ohtliku pommlöögi! Ja mida teeb Kanada? Kanadal ei ole mingit võimalust! Alaska läheb juhtima. Kanada nutab, Kanada läheb teise tuppa …”

See osa on Ploomi lemmik.

Pärast räägivad sportlased, kui hästi neil läks. See meeldib omakorda Pangaasiusele, kellel on ekstra sellisteks puhkudeks varuks ehtsa Eesti sportlase eriti murelik näoilme.

Kõigepealt uurib reporter Ploom: “Noh, mis oli nagu teie jaoks nagu tänase mängu kõige raskem hetk?”

“Viimasel minutil,” kaebleb Pangaasius, silmad kurblikult vidus, “kui vastane läks juhtima 4 : 3 …”

“Mida nagu teeksite homme teisiti või mille kohta nagu mõtlete, et seda kindlasti homme väldiks?” pärib reporter edasi.

“Et viimasel minutil vastane ei läheks juhtima 4 : 3 …”

“Ja kas muudate kuidagi ka ettevalmistust või mida nagu teete, et homme paremini läheks?”

“Pean rohkem pingutama!” arvab murest murtud Pangaasius, nägu krimpsus nagu ei iial enne.

“Ja milliste nagu tunnetega siis üldiselt lähete vastu homsele penaltiseeriale või millised nagu on teie ootused? Kas loodate et tuleb viiest viis?”

“Ei,” habiseb Pangaasius, ” loodan, et tuleb kuuest kuus …”

*

Oma sportlasenäole leiab Pangaasius kasutust ka väljaspool jalgpalliintervjuusid. Näiteks saab selle ette manada lasteaias, kui on juhtumisi pealt kuuldud, et proua ema on hommikul õpetajale maininud, et saab vajadusel Pangaasiusele poole päeva pealt järele tulla, kui hommikul ennast viivuks ilmutanud kõhuvalu peaks uuesti märku andma. Keskpäeval otse raamatukogust kohale kutsutud, leiab proua ema siis eest teatraalselt kõhust kinni hoidva, lapsevanema ning õpetajate  arupärimistele vaid vaevukuuldava halinaga vastata suutva ning ägedalt oigava Pangaasiuse, kel silmad viimase võimaluseni kokku krimpsutatud näost veel vaevu välja paistavad. Murelikust muigavaks muutunud õpetajaga vaevatud sosinal hüvasti jätnud, poeb Pangaasius murelikust muigavaks muutunud proua ema sülle ja asub oiates koduteele. “Aga kui mul kodus enam kõht ei valuta, kas ma siis ängri birdsi mängida saan?” uuritakse suure soigumise vahepeale.

“Kuule, Pangaasius,” küsib proua ema vastu, “ütle mulle ühte asja päris ausalt ja ma luban, et ma ei hakka pahandama, ükskõik kuidas sa vastad. Kas sul päriselt lasteaias kõht valutas või tuli sul lihtsalt suur koduigatsus?”

Pangaasiuse krimpsus pale lööb hetkega klaariks. “No … tegelikult mul tuli suur koduigatsus peale.”

“Ahah. Ja millal see siis tuli, kas kohe hommikul, kui sa kuulsid, et ma saan täna sulle varem järele tulla, kui peaks vaja olema?”

“Ei, alles õues. Alles õues, kui me T-ga kiikusime ja  mulle äkki tuli meelde, milliseid vahvaid mänge me sinuga kahekesi kodus võiksime mängida.”

(Vahvaid mänge mängima proua ema siiski ei soostunud, vähemalt mitte kohe esimese asjana, vaid kupatas Pangaasiuse lõunaunele. Pangaasius omakorda tõotas pühalikult, et rohkem nii ei tee, kuna vastasel juhul varitseb oht teinekord tõsise kõhuvaluga ikka simulandi pähe lasteaeda jäetud saada. Aga tegelikult on koduigatsus muidugi ka tõsine asi.)

Poolel koduteel bussiaknast välja vaadates meenus Pangaasiusele korraga kergendustundega: “Kuule, aga siis ma ei pea ju enam niiviisi oigama ka?”

“Ei, ei pea. Ma juba tean, et su kõht tegelikult ei valutanud.”

“Mh-mh. Ja see on ju tegelikult natuke tore ka? Kuna see oli tegelikult väga väsitav.”

One thought on “Jalgpall ja kõhuvalu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s