Eideke ja Huntelaar

Proua ema kooliminekust alates on järeltulev põlvkond hakanud kõnetama lapsevanemaid eesnime pidi. Muidu igati kena komme, ainult et kui inimese nime juhtumisi on võimalik välja hõigata üksnes nii, et see kõlab nagu lühike terav piitsahoop, ja kui siis sel inimesel juhtub lisaks veel olema üks kuni kaks loomu poolest äärmiselt jutukat poega, kes kodustes tingimustes üldiselt vaikivad ainult magamise ajal ning kelle arusaam heast vestlusest eeldab partnerilt pidevat tagasisidet, siis võib see kõik ajapikku pisut nagu tervise peale hakata.

No näiteks. Me oleme Ploomiga sel nädalal kahekesi kodus, kuna härra ja Pangaasiuse on karm saatus ja elu keerdkäigud paisanud lõunakaarde (ühe Itaaliasse ja teise Kavastusse, täpsemalt). Ja kogu aeg on nii:

“Epp!!!”

Proua  ema, kes parasjagu köögis nõusid peseb, ehmatab lemmiktassi peaaegu käest kraanikaussi. “Jaa?”

“Epp? Epp!?”

“Jaa, Ploom, ma kuulen sind.”

“Epp?!?”

Proua ema sulgeb kraani.

“Jaa, Ploom. Palun tule kööki, kui sa minuga rääkida tahad, muidu me ei kuule teineteist.”

“Epp! Epp!??”

Proua ema, valjemini: “Jaa, Ploom! Tule siia palun!”

“Epp? Saad korra tulla?”

“Ei, Ploom, ma pesen nõusid.”

“Aa, okei, ma pärast räägin.”

Proua ema jätkab nõudepesu ja mõtiskelu elust ja kunstist. Nii umbes teise taldriku ajal kostab poiste toast taas ärev hüüatus: “Epp! Epp! Epp!?!!”

Kohustuslik võpatus läbitud, sulgeb proua ema kraani.

“Mis on, Ploom? Mäletad, sa pidid siia tulema, kui sa minuga rääkida soovid?”

“Epp!”

“Jaa, Ploom, tule palun siia!”

“Epp! Üks asi lihtsalt!”

“Ploom, palun. Ma pesen nõusid. Tule siia.”

“Epp! Saad tulla korra?”

“Ploom!!!”

“Aa, sorri. No lihtsalt mul on üks asi ainult.”

“Tule siis siia ja räägi palun.”

“Ei-ei, ma pärastpoole.”

Kolm kahvlit hiljem: “Epp!!! Epp, kuule! Epp!?”

Kraan kinni. Proua ema hingab. Väga. Rahulikult. “Ploom. Ma pesen praegu nõusid. Me ei räägi ühest toast teise. Palun tule sina kööki, kui sul on midagi kiiret mulle öelda.”

“No Epp! Üks asi lihtsalt … Oota korra …”

Kulub paar minutit. Proua ema seisab köögis, kolm märga kahvlit peos ja hingab. Väga. Rahulikult. Köögiuksele ilmub ülirõõmsa näoga Ploom.

“Epp, tead. Epp? Vaata need jalkakaardid mul, on ju? Ma ei tea, mis see on, aga üks nimi jääb mulle alati lihtsalt nii nagu iseenesest meelde, kohe näiteks kui koolis mõtlen oma jalkakaartide peale, siis tuleb meelde ja … Jah, ja näiteks trennis kui Keviniga rääkisime neist, siis, ja … (väike rõõmus naerupaus) … no kohe nagu ise tuleb, noh, ma ei tea, mis see on, noh … see on see Klaas-Jan Huntelaar!”

No igatahes. Kõike seda arvesse võttes rõõmustas proua ema kogu südamest, kui Ploom eile õhtul tegi ettepaneku teda edaspidi eidekeseks kutsuma hakata.

2 thoughts on “Eideke ja Huntelaar

  1. Meie samuti loomu poolest väga jutukad pojad, kellest vähemalt ühel vististi on komme KOGU oma jutukus hoida ainult koduseks kasutamiseks, hakkasid meid hüüdma eesnimesid pidi kohe, kui keeled said piisavalt osavaks, et vormida Mai (üpris lihtne, eksole?) ja Marek (esiotsa piirduti suupärasema Maa-ga). Aga. Vanaemale millegipärast ei meeldinud olla Saima, kujuta pilti! Niisiis võttis ta ette drillida lapsi ütlema “ema”, “isa” jne. Kuna “vanaema” oli mõne jaoks kaelamurdvalt keerukas, ei jäänud vanaemal enesel muud üle kui hakata “mammaks”. Väikese vahepeatusena said lapsevanematest Emamai ja Isamaa, millest hiljem kujunesid suupärased Emme ja Issi. Saatuse irooniana on vanaema siiani lühidalt kahesilbiliselt Saima.

  2. Oo, Ploomi võib ka Nnkangi külastades kaasa võtta. Meil on nimelt olukord selline, et Legodega võib mängida kes iganes, aga jalkakaartide vaimustus on Nnkangil suur!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s