Nädala ringvaade ehk Õuntest õunteni

Eelmisel laupäeval oli vanaisa sünnipäev. Põseke õppis sel puhul ennast kõhuli keerama – suurem osa päevast möödub nüüd rõõmsalt näoli oma toiduülejääkide sees – ja käidi ka Kavastus hällilast õnnitlemas. Järgmisel päeval läks härra veel tagasi õuntest moosi ja mahla tegema.

Esimene täispikk koolinädal kulges edukalt. Selgus, et üleloomulik võime tõusta hommikul 6.30 on säilinud ka pärast suvevaheaega, kuigi keegi sellesse enam eriti ei uskunud.

Pangaasius sai ära näha kõik tunnid peale käsitöö, sest käsitööõpetaja oli haige. Selgus, et keeletunnid on siiski toredad (kuigi kõige toredam on hoopis religioon). Näiteks inglise keeles õppis Pangaasius selgeks, kuidas küsida, mis su nimi on, ja kuidas öelda kass, siga ja part. No ja siis veel koer: “Koer oli mingi m-tähega sõna …”

“Dog. Äkki sa ajad segamini, äkki sa mõtled näiteks monkey?”

“Ei, ahvi me veel ei õppinud.”

Ka toit on koolis maitsev. Kohe esimesel päeval uuriti proua emalt, kas see võiks kodus ka teha sellist suppi, kus on porgand, lillkapsas ja brokoli (ehk kõik see, mis  tavaliselt taldriku äärele koguneb) –  Pangaasius olla seda koolis söönud kaks kausitäit!

Lisaks saabus värske koolipoiss kaks korda koju sandaalides, unustas paaril puhul kooli päeviku ja/või pinali, lahkus mõnelgi päeval koolimajast esimesel katsel ilma koolikotita ega ilmutanud vähimatki valmidust bussist õiges peatuses väljuda (õnneks olid sel nädalal veel Ploom või proua ema Põsekesega kaasas). See-eest esimest korda üksinda trennist kojutulek sujus tõrgeteta.

Ploomi nädala tähtsündmused olid taasalustamine pinksitrenniga ja need korrad, mil õnnestus vahetunnis suuremate klasside poistega jalkat või pinksi mängida (seda on näha ka püksipõlvedest). Lisaks sai pärast tunde ja enne jalkatrenni käia kodulähedasel staadionil sõpradega jalkat mängimas. Ülejäänud aja täitis Ploom detailsete aruannetega sellest, kuidas ta sel päeval jalkat või pinksi oli mänginud. Kuidagi eksisid siiski sekka ka klassivenna külaskäik, kus jalkat ega pinksi ei mängitudki, ning üks teatrikülastus näiteringiga (“Tsaar Saltaan”, meeldis väga). Ja õhtuti käidi härra, Pangaasiuse ja vahel ka Põsekesega linnas jäätist söömas.

Nädalavahetuseks aga tulime Elvasse, sest eks ole siingi õunad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s