Sürpriis

Pangaasiusele meeldib mängida kohvikut: võtta pereliikmetelt vastu tellimusi ja kanda ette soovitud roogi. Ja üllatada meeldib Pangaasiusele samuti.  Ja mõnikord saavad need kaks meeldimist kokku ja juhtub näiteks nii:

“Saad sa, palun, mulle ka ühe juustusaia teha, Pangaasius?” uurib toas raamatut lugev Ploom kööki suundunud vennalt.

“Mm … küll sa pärast näed!” vastab Pangaasius salapäraselt ja asub nõudega kolistama, mõni minut hiljem aga marsib uhkelt tuppa, taldrik juustusaiadega kätel, istub laua taha ja hakkab keskendunult sööma.

“Ee… Aga mulle?” uurib hämmeldunud Ploom.

Pangaasius sööb suu kiirustamata tühjaks ja vastab siis häirimatult: “Ma ju ütlesin, et küll sa pärast näed, kas ma saan sulle ka juustusaia teha või ei. Ei saanud!”

Vennaarm ja võõras keel

Mis on kõige ägedam asi, kui kell on palju ja sa oled täitsa kutu, aga ema on sind ikkagi sundinud üle tunni aja koos endaga inglise keelt õppima, nii et nutt kurgus?

Loomulikult see, kui sul siis lõpuks lubatakse preemiaks oma väikese õe hambaid pesta! Nii südame põhjast tulnud aitähhi pole küll ammu kuuldud, kui Ploomilt eile õhtul selle pakkumise peale tuli.

*

Inglise keele harjutamine aga jätkus täna hommikul sõnade kordamisega. Ka Pangaasius lõi innukalt kaasa.

Hüppama?” küsis proua ema näiteks.

“Ee … jumps,” arvas Ploom.

“Jah, peaaegu, aga mäletad …”

“Aa, to jump!”

“Just. Aga kuidas on tema hüppab?”

He … jump?”

“No kuule, Ploom. Nüüd tuleb see, mida sa iga tegusõna lõppu tahad panna. Mäletad, kuidas oli, kui on tema?”

“He is jumping?”

“No jah, see ka sobib, aga kui sa ikka ütled lihtsalt jump, siis sinna lõppu tuleb …?”

S!” kuulutas Pangaasius.

“Just, Pangaasius! Nii et …?”

He is jumpings!” hõiskas Pangaasius.

“Ploom?!?”

He is … meh?”

“Oeh, jopskid! He jumps!”

Üldine naer. “Aa, jaa, muidugi!”

“Noh, läheme edasi. Magama.

“Heh-hee, läheme edasi magama …”

“Kuulge, naljavuntsid, keskendume nüüd. Magama?”

Spit?

“Kuidas-kuidas?”

“Aa, ei see oli vene keeles. Speak?”

“See on rääkima.”

Spiid!” hõiskas Pangaasius laua tagant.

Spead on kiirus, Pangaasius. Ja üks narkootikum. Aga kuidas on magama?”

Spit medved!” teadis Pangaasius kohe. “A pad gorkoi spit medved, tiše, deti, ne šumet!”

Targem

Pangaasius lõpetas eile pidulikult ujumiskursuse ning sai sel puhul diplomi, helkuri ja veekeskuses käia. Õhtul meenutas Ploom, kes näikse olevat jõudnud ikka, kus juba on, millele hetkeks tagasi vaadata, kuidas tema enda diplomiga omal ajal lood olid:

“Aa, me saime ka sellise … ja mäletad, emme, siis seal oli veel selline paber, kus olid kõik asjad, mida sa nagu pidid oskama, ja igaühe kohta oli nagu kaks või kolm varianti, umbes et kas oskad väga hästi või oskad hästi või ei oska üldse, ja siis see õige variant oli mingi kollase või oranži markeriga läbi tõmmatud ja siis mina nagu vaatasin, et mis asja, et need on maha tõmmatud. Et ma ju hüppasin küll mingi kakskümmend korda sealt kõige kõrgemast tornist, et kas treener siis tõesti kordagi ei näinud, et ta on selle maha tõmmanud; ja üldse kõigis asjades oli kõige parem vastus maha tõmmatud, et ma ju oma meelest oskasin küll … ja siis ma olin mingi täiega kurb ja ei julgenud seda teile näidata … või noh, lootsin, et vast te ei küsi ja siis te mingi mõni päev ei küsinud ka, alles lõpuks papa ükskord autos küsis ja siis ma ei tahtnud näidata ja lõpuks näitasin ja tema ütles, et väga tubli ju, mis sa ei tahtnud näidata, ja siis ma alles sain aru, et see kollasega ongi õige!”

No ja kui juba mälestuste radadele mindud, siis tuli kohe otsa teine lugu veel:

“Aa, jaa, kuulge, mäletate, kui ükskord me Pangaasiusega bussis tülitsesime ja sina, Epp, said hästi pahaseks ja ütlesid, et targem jätab järele, ja mina nagu oleksingi tahtnud tegelikult juba järele jätta, aga siis ma nagu sain niiviisi aru, et targem on see, kes nagu lõpetab, ja siis ma lõin Pangaasiust, sest ma tahtsin ise targem olla? Ja siis Pangaasius hakkas nutma ja sina said veel pahasemaks?”

“Mhmh,” võttis sealsamas kõrval raamatust mustrit värviv Pangaasius loo rahuolevalt kokku, “nii et mina olin lõppkokkuvõttes siiski targem!”

Eesti Tiit 9!

Homme on koduvabariigis suurem osa asutusi ja poode suletud – inimesed puhkavad Põsekese üheksandast juubelist!

Juubilar ise on vaatamata kõrgele eale toimekas, tarmukas ja jutukas (iseäranis öiti). Töid ja tegemisi jagub (kahe unepausiga, lõuna paiku vankris ja õhtupoole vastavalt võimalustele kas kaisus või vankris) keskmiselt üheksast üheksani. Valdavalt tuiab Põseke mööbli najal mööda majapidamist, avab uksi ja sahtleid, tõstab asju nende asupaikadest välja ja mis mahub – no ja mis ei mahuks! -, selle pistab põske. Lisaks puukoorele ja leivapurule (ja proua ema osutatavale tankimisteenusele) pakutakse vahel ka kurki, putru ja toitu.

Toimetustest vabal ajal meeldib Põsekesele käia kohvikus, külas ja seltskondlikel üritustel; üle kõige maailmas aga vendadega mürada (ka vanematesse suhtutakse ses osas üsna armulikult).

Viimastel päevadel on hoo sisse saanud ka iseseisvusharjutused, mis küll tihti lõpevad häbiväärsel ja alandaval moel selili või istmikuli langemisega. Seepeale tõmbab Põseke suu viltu, puhiseb veidi hoovõtuks ja annab siis valjul ning selgel häälel maailmale teada, mida ta sellest gravitatsioonivärgist arvab. Pahameel lahtub enamasti siiski ruttu.

Pangaasiuse kindlatel andmetel valdab Põseke juba mõningal määral ka eesti keelt (nt oskab öelda “okei”, “jah”, “head aega” ja “olgu”), kuid valdavalt suhtleb meiega siiski protolimnoloogiakeelsete häälikujadade ja Tuva kõrilaulu vahendusel. Sekka ka kiljumist ja ruigamist.

Pikkust on Põsekesel eilsetel andmetel 71 cm, kaalu 7850 g ja hambaid, niisiis, peaaegu 5, üks teravam kui teine.

tiit

Soovidest ja nende täitumisest

Öeldakse, et soovidega tuleb ettevaatlik olla, ja õige kah, sest vaevalt jõudis proua ema siin (pärast järjekordset unetut ööd lakkamatult viriseva ja korgitserina voodis pöörleva noore hambakasvataja kõrval) retooriliselt ohata, et tea, kas talle ka enam kunagi elus näiteks kolm tundi ühtejutti magada on antud, kui loodus kohe vastu tuli ja proua ema terveks pühapäevaks kõhuviirusega siruli virutas. Ma päris nii tegelt ei mõelnud, aga olgu.

Põseke oli olukorraga muidugi igati rahul, sest tema sai nüüd härra kogu päevaks enda valdusse. Mängiti, söödi ja jalutati. Õhtuks, kui proua ema ka juba niipalju toibunud oli, et jaksas end elutuppa diivanile vedada, oli laps kohe tüki maad edasi arenenud, oskas mitu sekundit iseseisvalt püsti seista, käsi plaksutada, tantsis, vestles, mängis palli ja pani linnupusle kokku!

Kasulik doping

Mis on üldse doping? uurib Pangaasius pühapäevahommikuse lastefilmi kõrvalt.

Saanud lühikese selgituse, mõtleb pisut järele ja pärib imestunult: Aga miks seda siis üldse tehakse, kui see nii halb ja kahjulik on?

Noh, enamasti selleks, et näiteks võistlusi võita, kuna võistlustel liiguvad tihti ka suured rahad. Või et lihtsalt kiirem ja tugevam olla, pakub proua ema.

Nojah, siis võib doping mõnes olukorras ju ka kasulik olla, arvab Pangaasius.

Ega ta ikka pikemas plaanis ei ole, pole proua ema nõus.

Ei, kuule, aga ikkagi – kui keegi näiteks hakkab puu alla jääma, siis tal oleks ju kasulik olla kiirem ja tugevam!

***

Üldiselt kuluks natuke kasulikku dopingut ära siingi majapidamises, kus kõik härrad jändavad erinevate tõveastmetega ning noor Põseke on lisaks kogu ööpäeva hõlmavale hambakasvatustegevusele avastanud, et ta mitte ainult ulatub, vaid on ka võimeline avama kõiki sahtleid ja kappe ning hakkama kinni laudlina nurgast! On kergelt puu alla jäämise tunne küll …

 

Saagikoristus

Põsekese põsekesest ärkvel oldud 3,5 tunni jooksul konfiskeeritud esemete mittetäielik loend:

  • D-vitamiini pudel
  • villatuust (Pangaasiuse kindavoodrist)
  • tolmurullike (õngitsetud köögikapi alt)
  • sihvka (tundmatut päritolu)
  • ettur (rüüsteretkelt poiste tuppa)
  • rosin (tundmatut päritolu)
  • õunavars
  • legorongi vagun (rüüsteretkelt poiste tuppa)
  • suuremat sorti pind (magamistoast ahjupuude küljest)
  • suuremat sorti pind nr 2 (elutoast ahju eest)
  • küpsisepuruke
  • tükk kasetohtu (magamistoast ahjupuude küljest)
  • ajakirja kaanetükk (ei midagi isiklikku, Anti Kobin!)
  • lipp (rüüsteretkelt poiste tuppa)
  • sibulakooretükike (õngitsetud külmkapi alt)
  • helkurkanga ribake (proua ema võtmehoidja küljest)
  • villatuust nr 2 (härra villasoki küljest)
  • ratsu (rüüsteretkelt poiste tuppa)

Ühtlasi paistab ülaigemest paljutõotava täpikesena hammas nr 3!

tiit2tiitmyts