Lapsest kasvab inimene

Alles see Ploom siin istus, pudipõlleke ees ja üle näo banaanine, ja nüüd äkki sellised vestlused:

Proua ema: “Kas sa oledki nüüd kogu aeg kaitses?”

Ploom: “Mhmh.”

“Ja meeldib?”

“Mhmh. Põhiliselt mulle meeldib, et kaitsemäng on nagu … no kuidas ma ütlen … nagu vastutusrikas. Või nagu … no kui sa näiteks oled tipus, nagu ma enne olin, siis pole väga hullu, kui lased midagi läbi, sest keskkaitsjad teevad ka taga tööd ja nii edasi, aga kaitses sa pead ise tööd tegema. Et mul on hea meel, et mulle on see vastutus usaldatud … ja eriti veel, et ma olen just vasakkaitsesse usaldatud, kuigi ma pole isegi vasakujalgne!”

Või siis:

Ploom: “Mis sa teed?”

Proua ema: “Süüa.”

Ploom: “Ja siis?”

Proua ema: “Siis ma pean natuke triikima, Põsekesel pole muidu homme midagi selga panna.”

Ploom: “Ja siis?”

Proua ema: “No siis ongi juba peaaegu uneaeg käes …”

Ploom (ilmse muigega): “Tore päev!”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s