Õudused

“Mida üldse kohv lastele teeb?” uuris Pangaasius proua ema ja Põsekesega pärast reedest klassiüritust kesklinnast koju jalutades.

“Ah, üldiselt ei midagi head.”

“Aga halba?”

“Noh, kui pole harjunud kohvi jooma, siis see muudab su väga ärevaks. Ja kui oled harjunud, siis jälle ilma ei saa – näiteks on raske ärgata, kui pole kohvi joonud.”

“Aga miks seda siis üldse juuakse?”

“No minule isiklikult näiteks lihtsalt väga maitseb …”

“… ja vist on hea juua ka näiteks õudusfilmi kõrvale?” arvas Pangaasius.

Seda proua ema kommenteerida ei osanud, kuna vaatab õudusfilme täpselt ükskord aastas, sõprade juures Halloweenipeol, ja siis juba enamasti muid õudseid ja ebatervislikke jooke tarbides.

Ploom lõi neljapäeval vahetunnis õues olles jala vastu purskkaevu serva ära ja lonkas koju tulles laias kaares. Trenniks oli jalg ilmselgelt liiga vigastatud, järgmisel õhtul klassiõe sünnipäeval osalemiseks samas jälle nagu mitte, ning et visuaalsel vaatlusel ootuspärastest (üks vasak, teine parem) eristuvaid erinevusi kahe jala vahel silma ei hakanud, ei pidanud hoolitsevad lapsevanemad ka tänaselt võistluselt puudumist põhjendatuks. Ja õige kah, sest pärast mängu olid visuaalsed erinevused juba sootuks märgatavamad! EMOs igatahes pandi jalg kipsi ja soovitati teinekord taolisel puhul jalgpallivõistlused siiski vahele jätta.

Ploom oli pärast kipsistamist märksa rõõmsamas meeleolus kui enne ja arutles Elvasse nädalavahetust veetma sõites autos reipalt lähikondlaste võimalike reaktsioonide üle. Nagu Eurovisioonist juba õppinud oleme, on ennustamine siiski tänamatu töö, ja täppi läks esialgu üks prognoos kolmest: Elva vanaisa viskas tõepoolest nalja (“Poiss on vigastatud!”). Seevastu vanaema suust kõlas oodatud “Jessakese” asemel hoopis “Mis sinuga juhtus?” ja Pangaasius ei öelnud mitte “Pole hullu, sa oled ikkagi kõige kallim vend,” nagu me üsna üksmeelselt pakkusime (nentides siiski, et Pangaasiust nagu mesilinnukesigi ei või iial teada), vaid hoopis väga ehmunult “Oi!”. Nüüd jääb veel oodata, kas Kavastu vanaisalt tuleb “Oi-oi-oi, Ploomike!” ära või mitte. Seni naudib Ploom kuninglikku teenindust ja laseb ennast ringi tassida ning roogasid ja meelelahutust ette kanda (vanemate süümepiinad tulevad siin omajagu kasuks). Õhtul selgub, kas püksid ka üle kipsi ära käivad või tuleb neid kuni 22. maini jalas pidada.

Selle kõige kõrvale, ütlen, sobib kohvi juua küll!

 

 

 

Advertisements

2 thoughts on “Õudused

    • Issand, ma alles nüüd näen seda kommentaari! Sa oled kõik see aeg teadmatuses piinelnud! Vabandust! Tulid küll.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s