Eepilisevõitu

Kindlasti on kusagil olemas ka nädalad, mil nagu suurt midagi ei toimugi. Meile pole neid viimasel ajal jagunud.

Härra näiteks valmistas möödunud nädalal ette bürokraatilise suurteose “Ood väiklusele” läbiviimist, mille tulemusel meil pärast eepilist notarikülastust 23 allkirjaõigusliku inimese osalusel on nüüd juures mõned ruutmeetrid pööningupinda ehk tulevane Põsekese tuba; veetis rohkelt tunde Põsekesega (kui tolle ema parasjagu tööl oli,  Auras Pangaasiuse kadunud ujumisriideid kaevandas – ujumispüksid ilmusid välja, prillid ja rätik on ilmselt ladestunud kuhugi inimesele veel kättesaamatutesse süvakihtidesse – , lapse hambumusest oimetuna poole lõunani magas, koolilaadaks paaniliselt jäneseid kudus, marionettnukuetenduse proovis viibis või laadal etendust ennast läbi viis); tegeles paralleelselt vist umbes nelja käimasoleva kirjatööga; valmistus välisvisiidiks; juhendas juhendatavat gümnasisti; valmistas kuulimänge; tegi perele küpsiseid ja bubertit; meisterdas koolilaadaks hiiglasliku postkasti; aitas ette valmistada ja läbi viia viienda klassi postkontori-töötuba ja jõudis vist korra trennigi. (Kes palju teeb, ega see enam suurt muud jõuagi, nagu meil öeldakse.)

Proua ema tegi kõike eelmises lõigus mainitut ning üritas perekonna enam-vähem ära toita ja (talutavas puhtusastmes rõivastega) katta.

Ploom oli suurema jao nädalast salapäraselt haige, valutas vanaema pool pead ja oli isegi eelteismelise kohta tavatult tujukas, aga toibus nädala lõpuks sedavõrd, et laadaeelsel ja laadapäeval samuti oma väärtuslik panus Põsekese hoidmisse anda. Suurüritused Ploomile siiski väga ei istu (ja ega kõigile peagi istuma), nii et pool laadapäeva pilgeni rahvast pungil koolimajas vastu pidada oli paras katsumus. Õhtuks oli laps nii oimetu, et toimetasime ta arstlikule läbivaatusele, kus selgus, et tegemist on täiesti terve isendiga (ilmselt siis ikka ealised iseärasused või november).

Pangaasiusel oli enda sõnutsi täiesti suurepärane nädal, järjest ainult toredad päevad. Koolis läks hästi, trennis läks hästi (“Meil on väga tore treener. Ta läheb raskelt närvi!”), ujumas läks hästi, vanematega väljas söömas oli nii tore, “Harry Potteri” V osa on nii põnev, klaveritunnis läks hästi, näiteringis läks hästi, sõbra pool läks hästi, kadrisandis läks hästi ja ka laata nautis Pangaasius silmanähtavalt iga ihuraku ja raugematu hooga ürituse algusest lõpuni. Mõni lihtsalt oskab!

Põseke sai kõige selle keskel suurema – ja tegelikult ka vähema, kuna tegemist oli proua ema koosolekupäevaga – pidulikkuseta poolteist aastat vanaks. Lisaks mahtus temagi nädalasse notariskäik, restoranikülastus vanemate ja vennaga ning pikk laadapäev. Laadal meeldis Põsekesele kõige rohkem diskotuba, kus ta ennastunustavalt tantsu vihtus. Aga ka vennaga kinoseansil. proua emaga kohvikutes ning papaga erinevates meisterdamistubades käia oli tore. Kontserti nautis Põseke sügavas unes, liigahtamata isegi gümnasistide kujundujumiskavale järgnenud tormilise aplausi peale ning virgudes alles selleks, et segakoori viimasele etteastele asjatundlikult plaksutada.

Järgmine nädal viib härra Pariisi ja jätab ülejäänud perekonna omapäi igapäevase olmega võitlema. Vürtsi lisavad nädala lõpus ees seisvad Ploomi jalgpallivõistlused pealinnas, mis ootavad mingi logistilise lahenduse väljatöötamist, ning esimene advent. Nalja saab!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s