Summeerides Prousti

proust

Unejutt 23.11.2017

Lisaks tantsule, laulule, tobeda kõnni harjutustele ja kange iseloomu demonstreerimisele tegeleb pooleteiseaastane Põseke hoogsalt sõnavara-arendusega.

Lähikondlastest osatakse ära nimetada pap-pa ehk At-ti (papa), ämme (proua ema), Aul (Ploom) ja Titsi (Pangaasius). Seejuures tähistab sõna titsi lisaks ka mütsi ning otsimist, nii et vennad unistavad päevast, mil neil õnnestub panna Põseke ütlema lauset “Otsi Pangaasiuse mütsi!”.

Lisaks perele on Põsekese elus tähtsal kohal rõivastusküsimused. Kummutist erinevaid riideesemeid otsides ja neid enesele loominguliselt selga kombineerides möödub tihti suur osa päevast. Nimetamist väärivad rõivatükid ja aksessuaarid on lisaks juba mainitud titsile veel khii (kiiver), all (sall), knn (kindad), õll-lle (põll), ütsi (püksid), aapa (saapad) ning ampsu (kampsun).

Kolmas praeguseks enim kaetud rubriik on kahtlemata loomariik. Suuremat jagu selle asukatest tunneb noor Põseke nende enda jutu järgi – nii on karu mõmm-mõmm, koer ouhh-ouhh, öökull uh-huu, kukk tit-(te)-tii, kana kaa-kaa, part phrää, konn khroo ja lammas phää. Erandiks on hiir, keda Põseke raamatupildil nähes nimetab kenasti sõnaga hii, ja kass, keda tähistab kirjas väljendamatu terav inin.

Veel pakuvad Põsekesele suurt huvi kehaosad, mida ta on varmas näitama nii enese, kaaskodanike, mänguasjade kui ka raamatuillustratsioonide peal. Neist tähtsamad on nnn (nina), huu (suu), imm (silm), khhr (kõrv), khht (kõht), all (jalg) ning ziss (nibu).

Peale nende teemarühmade kuuluvad Põsekese leksikoni veel seesugused eluliselt olulised sõnad nagu te’e (tere), taa-taa (nägemist), atäh (aitäh), alli (kalli), taai (pai), bhuss (buss), aat-ta! (vaata!), õnts (põnts – oluline osa igapäevase rattasõitja sõnavarast), otsas (otsas), (koos ilmeka kätelaiutusega lausutud) eioe (ei ole, kadunud), kak-ka (kaka), fiss (piss), khra-khra (kartul), khru (kurk), uu-aa (juua), uutu (juust), prutruu (puder), thut-tuu (kõik magamisega seonduv), (hoiatavalt lausutud) khuu! (kuum; kohv; ahi), (hoogsast pearaputusest saadetud) phuu-tuu (ei puutu), ampa (lamp) jne. Üldiselt lisandub sõnu praeguses eluetapis Vändra saelaudadena igal eluhetkel, kuivõrd kõike kuuldut üritatakse entusiastlikult kohe järele korrata.

Olulisimaiks on siiski jäänud innukas peanoogutus nõustumiseks, samavõrd innukas pearaputus saadetuna hoogsast äist eituse väljendumiseks ning nõudlik sjee! (see) kõigi veel omaette sõnaga katmata objektide tähistamiseks.

Varsti saadame võistlusele!

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s