“Soe juust!” teatab Põseke oma rattasõidujahedat kätt lasteaia ukseni jalutamise ajaks proua ema pihku pistes.
“Mis?”
“Soe juust,” kordab Põseke rahulolevalt. “Sinu käsi on nagu soe juust!”
Monthly Archives for mai 2019
Pettumus
Põseke avastab kapi pealt vendade kommid ja leiab, et kuna omanikke parasjagu kodus pole, oleks nüüd igati õiglane, et tema need ära sööks. Proua ema jääb eriarvamusele, mispeale Põseke, nagu sellises olukorras ilmselt ainumõeldav, üritab saagiga lihtsalt plehku panna. Paraku on proua ema, pealtnäha rammetu eidekese reaktsioonikiirus endiselt nagu noorel hurdal ja asi lõpeb kibeda (ja kileda) solvumiskisaga, mis ei vaibuda ei taha.
Mõne aja pärast imbub nutukriimu näoga Põseke taas proua ema külje alla ja teatab, kulm kortsus: “Palun vambandust!”
“Pole hullu,” arvab proua ema. “Sa pead lihtsalt õhtul poiste käest küsima, kas nad lubavad sul neid komme võtta. Kas oleme jälle sõbrad?”
“Jaa.”
“Kas sa enam ei ole kurb?”
“Olen küll.”
“Tohoh. Miks siis?”
“Sest mina peaaegu oleksin jõudnud nende kommidega nulka joosta ja need salaja äla süüa!”
Kuidas jõuda Rakverre?
Kui ka teil peaks juhtumisi olema tarvis jõuda Tartust Rakverre puhkama (nagu meil äsja maikuiste sünnipäevade rohkusega seoses oli), siis alljärgnevalt selleks mõned võimalikud variandid.
- Võite endale samaks hommikuks kokku leppida esinemise Rakveres (plussid: üks tee, kaks asja; miinused: viimasel hetkel võib selguda, et kaasa tuleb võtta mõned iseseisvaks bussisõiduks võimetud lapsed, kellest ühel võib reisi kestel halb hakata – “Mul tuli sai välja,” kommenteeris anonüümseks jääda sooviv asjaosaline ise, “kaks kolda!” –, mistõttu jõuate kohale pooletunnise hilinemisega ja huvitavalt lõhnastatuna).
- Võite Rakverre sõita bussiga Tartust (pärast seda, kui olete hommikul hetk pärast välisukse sulgumise heli peale ärkamist püsti karanud ja läbi paduvihma järele kihutanud klassiekskursioonile suundunud pojale, kes on kodust väljunud dressipluusi väel, andnud koolis mõned tunnid, vändanud jalgrattaga kesklinna ning leidnud kaubanduskeskusest viie minutiga üles ainsad selga sobivad ujjerid ja need ära ostnud; plussid: kaks tundi rahulikku lugemisaega; miinused: suhteliselt hiline kohalejõudmine).
- Võite Rakverre sõita bussiga Jõhvist (pärast seda, kui olete hommikul sisse maganud, läbi paduvihma dressika väel bussile lipanud, siiski õigeks ajaks kohtumispaika jõudnud, Valaste joa üle vaadanud ning kaevandusmuuseumi külastanud; plussid: huvitav teekond; miinused: suhteliselt hiline kohalejõudmine).
- Võite leida autojuhi (nt kellelgi, kellel on samaks päevaks kokku lepitud mõni esinemine Rakveres) ning munsterdada ennast auto peale (plussid: kohalejõudmine erilise pingutuse ning isikliku vastutuseta; miinused: sõltumine juhi ajakavast, mis võib takistada nt osavõttu solfedžotunnist, sünnipäeva tähistamist lasteaias, kaasalöömist klassi kiigeehitamistalgutel või ülelinnalisel kliimamarsil; samuti võimalus, et teil või mõnel kaasreisijal tuleb sõidu kestel sai välja).
Aga ei, lõpuks oli muidugi lõpp hea, kõik hea. Kamba peale saime ujutud, supeldud ja ulbitud, torust liugu lastud, saunas käidud, Pärdi pakikal istutud, toreda kelneri toel (Kelner Põsekesele: “Ja mida sulle?” – “Eee… mina tahaksin … ee … pastat!” – “Ja missugust pastat?” – “Ee… makaloonipastat!” – “Suurepärane valik!”) õhtueinestatud, paar eakohast jonnihoogu etendatud/maandatud, jäätised söödud, õhtul pärast alaealiste sängitamist hotelli restoranis väikese veini võetud (seekord julge huumorimeelega kelneri toel: “Selgub, et kaardil pole piisavalt raha!” – “???” – “Ei, see oli nali, kõik on korras!”), hommikul vara tõustud, et ruttu puhkamist alustada, hommikueinestatud, veel ujutud, hüvastijätuks hotelli fuajees väikese klaverikontserdi antud ning reisi absoluutse tipphetkena muidugi ka tarva juures käidud (“Liginege tagantpoolt! Ärge vaadake talle silma!” hoiatas härra kui kogenud tarvakummardaja). Ainsaks tõrvatilgaks meepotti jäi tõik, et koduteel läks kiireks ja Kärde rahumajakesse seekord ei jõudnud (leidsime härraga üksmeelselt, et kui juba lastega minna, siis tuleks selleks ikkagi plaanida eraldi päev). Nii et igatahes tuleb veel minna!
Mis on kõik?
“Emme, mis on kõik?” uuris sünnipäevalaps sünnipäevahommikul. Noh, tähendab, siis, kui meil oli õnnestunud ta viimaks üles laulda (umbes neljandal katsel ja tänu väikesele sohitegemisele kõditamise näol), küünlad olid puhutud ja kook söödud.
Aga õhtul, pärast mängimist venna tehtud nukumajaga …
… mänguplatse, maalimist uute vesivärvidega, õhupallitamist ja elu esimest jooksurattasõitu …
… tõusis kikivarvukile ja tegi vannitoa ukse lahti.
Suur laps küll, aga ikka armas kuidagi!
RÕIVAD 