Monthly Archives for august 2009
Mennaarm
– Oi, ammsake, tule siia, mu pisimend!
– Kas Pangaasius on sinu pisivend, Ploom?
– Jah, muidugi.
– Kas sa ise mõtlesid välja, et teda niiviisi kutsuda, või keegi ütleb niimoodi?
– Ei, mi’a ise! Mi’u pisimennake… Ja siis ma mõkkesin talle veel sellise nime välle: oksemend.
Viljakas dialoog
Ploom jääb keset kõige käbekiiremat jooksu jalapealt seisma. “Noh, aga kes siis tu’eks mi’uga õue?”
“Oota, ma joon kohvi ära ja käin ruttu duši all, siis lähme,” arvab vanaisa.
“Me võime Pangaasiusega tulla seniks, kui vanaisa jõuab,” näitab proua emagi tavatut vastututulelikkust üles.
“Ei, niimoodi ei sobi!” käratab Ploom kurjalt ja läheb ära koridori.
“No me siis ei tule.”
“Ei, niimoodi ei sobi!”
“Oot, mis siis ei sobi, kas see, kui me tuleme, või see, kui ei tule?”
“Sobib!”
Alsits!
– Oi! Oi, emme!
– Mis on?
– Mul ni’as (= ninas) kihiseb!
– Kiheleb või?
– Jah, kihiseb. Vist alsits tahab tulla.
Lollustus
Ploom on proua ema peale pahane. Proua ema tahab hambaid pesta ja hommikust süüa, Ploom tahaks, et proua ema tuleks ja tõstaks teda ühest toa otsast teise (tähendab, vabandust, üle mere).
Proua ema: Ploom, sa pead ootama. Ma praegu kuidagi ei saa.
Ploom: Mida sa jälle ‘äägid mulle neid kulbasid (= kurbasid) juttusid! Kui sa niimoodi ükked, siis ma lollustan si’uga!
Proua ema: Oot, mida sa teed?
Ploom: Noh, lollustan si’uga. Ükken sulle, et si’a o’ed loll!
Vaidluses selgub tõde
Ploom (pärast taldrikutäie suvelõpuvaarikate kinnipistmist): Ma olen nii ehmunud!
Proua ema: Ehmunud? Aga miks?
Ploom: Ma u’ustasin ä’a pii’a juua!
Proua ema: Unustasid piima juua? See on tõesti äärmiselt ehmatav…
Ploom: See on ennekuulmatu. Me võisime (= võiksime) niimoodi vaielda üksteise vahel, et mi’a ükken: “See on ennekuulmatu!” ja si’a ükked siis: “See on ennekuulmatu!”
Proua ema: Äkki mina siis ütlen hoopis, et ei ole ennekuulmatu?
Ploom: Ei, meie mõ’emad ükkeme, et see on ennekuulmatu. Mi’a ükken: “See on ennekuulmatu!” ja si’a ükked samuti: “See on ennekuulmatu!” ja niiviisi vaidleme üksteise vahel.
Proua ema: No see on küll ennekuulmatu…
Kaitstud: Kõigil on kiire
Kaitstud: Igatsus tädi järele
Kaitstud: Ploom ja sõnad
Halloo, kosmos
Telefonikõne Kavastus perepuhkusel viibiva Ploomiga.
– Halloo?
– (naeruga pooleks) Maa (= vanaema), või see, emme, tea-aad, tead, me Kutsiga saime nokaga toksti vastu näppu! Mi’a sain vastu näppu ja Kuts sai lausa vastu nina!
– Ahaa. Oota, kes teid lõi toksti nokaga siis?
– Kana. Mi’a sain vastu näppu ja Kuts sai lausa vastu nina ja siis, siis me jooksime võidu!
– Kanaga või?
– Ei, maasaga (= vanaisaga).
RÕIVAD 