Puhkus, tarviline vara.

Arvutasin äsja kokku, et kõrgesti austatud juuli- ehk hellitlevalt heinakuu jooksul viibisime meie Ploomiga oma Tartu residentsis täpselt 3, 5 päeva.

Sest vaadake:
1. Me puhkasime ju Kavastus.
2. Me käisime ju Puugi juublil.
3. Me puhkasime ju jälle Kavastus.
4. Me puhkasime ju Pärnus.
5. Me puhkasime ju Elvas.
6. Me puhkame ju jälle Kavastus.

Nii et mõelge nüüd ise. Aga toataim, Arno pärija, muuseas elab!

Meenutus ühest romantilisest pühapäevahommikust

Pühapäevahommik. Päike paistab, ilm on soe (joodikust me siinkohal juttu ei tee, ei sobi üldise kontseptsiooniga…andku kodanik alkoholisõber andeks). Kell on, ütleme, kümme. Härrasrahvas on ontlikult juba jalul, proua ema pikendab hommikust blissi kangekaelselt voodis edasi vedeledes, kuigi on salamisi samuti juba ärkvel. Köögist kostub salapärast toimetamist, seejärel vanuselt eesrindlikuma härra õpetussõnu: “Ploom, mine aja nüüd emme üles. Ütle talle, et pannkoogid ja kohv on valmis, eks.”

Proua ema surub ootusärevalt silmad kinni, veab teki kurgu alla ja jääb ootama. Milline idüll! Juba kostubki väikeste jalakeste padinat…

Saabub Ploom, lajatab lahtise käega kaks korda proua ema teki alt piiluvasse näkku, käratab “Knk! Knk!”* ja lahkub toast sama kiiresti, kui tuli.

__
*knk tähendab limnoloogia keeles tõepoolest kooki muide. Ehkki enamasti kasutatakse pannkookide kohta sõna tann.

Kile jopp

Arvestades, et minu nimi on Ploomi andmetel Tett Koll ja papa nimi Tati Saa, on muidugi puhas õnn, et me pole abiellunud ja härra pole minu perekonnanime võtnud.

Vahel ikka veab!

Kaitstud: Sadistid

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Categories: ploom | Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.