Kaitstud: Võtkem ennast kokku ehk 2017 sõnas ja pildis

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Eepilisevõitu

Kindlasti on kusagil olemas ka nädalad, mil nagu suurt midagi ei toimugi. Meile pole neid viimasel ajal jagunud.

Härra näiteks valmistas möödunud nädalal ette bürokraatilise suurteose “Ood väiklusele” läbiviimist, mille tulemusel meil pärast eepilist notarikülastust 23 allkirjaõigusliku inimese osalusel on nüüd juures mõned ruutmeetrid pööningupinda ehk tulevane Põsekese tuba; veetis rohkelt tunde Põsekesega (kui tolle ema parasjagu tööl oli,  Auras Pangaasiuse kadunud ujumisriideid kaevandas – ujumispüksid ilmusid välja, prillid ja rätik on ilmselt ladestunud kuhugi inimesele veel kättesaamatutesse süvakihtidesse – , lapse hambumusest oimetuna poole lõunani magas, koolilaadaks paaniliselt jäneseid kudus, marionettnukuetenduse proovis viibis või laadal etendust ennast läbi viis); tegeles paralleelselt vist umbes nelja käimasoleva kirjatööga; valmistus välisvisiidiks; juhendas juhendatavat gümnasisti; valmistas kuulimänge; tegi perele küpsiseid ja bubertit; meisterdas koolilaadaks hiiglasliku postkasti; aitas ette valmistada ja läbi viia viienda klassi postkontori-töötuba ja jõudis vist korra trennigi. (Kes palju teeb, ega see enam suurt muud jõuagi, nagu meil öeldakse.)

Proua ema tegi kõike eelmises lõigus mainitut ning üritas perekonna enam-vähem ära toita ja (talutavas puhtusastmes rõivastega) katta.

Ploom oli suurema jao nädalast salapäraselt haige, valutas vanaema pool pead ja oli isegi eelteismelise kohta tavatult tujukas, aga toibus nädala lõpuks sedavõrd, et laadaeelsel ja laadapäeval samuti oma väärtuslik panus Põsekese hoidmisse anda. Suurüritused Ploomile siiski väga ei istu (ja ega kõigile peagi istuma), nii et pool laadapäeva pilgeni rahvast pungil koolimajas vastu pidada oli paras katsumus. Õhtuks oli laps nii oimetu, et toimetasime ta arstlikule läbivaatusele, kus selgus, et tegemist on täiesti terve isendiga (ilmselt siis ikka ealised iseärasused või november).

Pangaasiusel oli enda sõnutsi täiesti suurepärane nädal, järjest ainult toredad päevad. Koolis läks hästi, trennis läks hästi (“Meil on väga tore treener. Ta läheb raskelt närvi!”), ujumas läks hästi, vanematega väljas söömas oli nii tore, “Harry Potteri” V osa on nii põnev, klaveritunnis läks hästi, näiteringis läks hästi, sõbra pool läks hästi, kadrisandis läks hästi ja ka laata nautis Pangaasius silmanähtavalt iga ihuraku ja raugematu hooga ürituse algusest lõpuni. Mõni lihtsalt oskab!

Põseke sai kõige selle keskel suurema – ja tegelikult ka vähema, kuna tegemist oli proua ema koosolekupäevaga – pidulikkuseta poolteist aastat vanaks. Lisaks mahtus temagi nädalasse notariskäik, restoranikülastus vanemate ja vennaga ning pikk laadapäev. Laadal meeldis Põsekesele kõige rohkem diskotuba, kus ta ennastunustavalt tantsu vihtus. Aga ka vennaga kinoseansil. proua emaga kohvikutes ning papaga erinevates meisterdamistubades käia oli tore. Kontserti nautis Põseke sügavas unes, liigahtamata isegi gümnasistide kujundujumiskavale järgnenud tormilise aplausi peale ning virgudes alles selleks, et segakoori viimasele etteastele asjatundlikult plaksutada.

Järgmine nädal viib härra Pariisi ja jätab ülejäänud perekonna omapäi igapäevase olmega võitlema. Vürtsi lisavad nädala lõpus ees seisvad Ploomi jalgpallivõistlused pealinnas, mis ootavad mingi logistilise lahenduse väljatöötamist, ning esimene advent. Nalja saab!

Samastumine

Pangaasius on kohe-kohe lõpetamas “Harry Potteri” IV osa. Viimase otsa põnevus ja sportlik hasart (no ikkagi esimene sellist mõõtu – ligi 600 lk! – iseseisvalt läbi loetud raamat) kokku sunnivad lugema igal ärkveloldud hetkel ja nii polegi imestada, et hommikul ärgates kerkib esimese unesegase küsimusena huulile: “Kus mu puujalg on?!?”

(Pangaasiuse lemmiktegelane on loomulikult Hullsilm Moody.)

Teine poolaeg

Suvi lõppes järsku nagu alati. Ükspäev veel käisid proua ema ja Põseke külas saunas ja ujumas nagu suviti muiste, järgmine päev aga oli juba selge, et sügis on õhus, ja vette ronis proua ema üksi, et hooaja skoor siiski kangelaslikult kolmeni kasvatada, samas ajal kui Põseke järvekaldal kaaskülalise süles hoiatavalt karjus.

Aga enne seda oli ometi veel suve teine poolaeg, kuhu mahtusid kenasti kaks Pärnu-tretti Ploomi, Pangaasiuse ja varieeruva hulga vanavanemate esituses (tänavune Lottemaa-Mati oli Ploomi nördimuseks märksa vähem sportlik kui mullune); Ploomi sünnipäev (sünnipäevakingiks sai Ploom vanematelt uue kuurivõtme ja oli sellega nii rahul, et kulus mitu tundi peaaegu tülini minevat veenmist, enne kui hällilaps oli nõus minema ja seda ukse ette proovima, et näha, et kuuris oli tegelikult uus jalgratas ka) ja selle tähistamine vanaema pool õues klassikaaslaste, viktoriini, mälumängu ja Mölkkyga; Ploomi vigastusejärgne naasmine tippsporti; ohter lugemine (peamiselt “Harry Potter” ja “Ühe äpardi päevikud”, aga lähenevast kooliajast tingituna ka “Roostevaba mõõk”, “Tom Sawyer” ja “Veel üks Lotte”); nelja esimese “Harry Potteri” filmi vaatamine (avastasime Ploomiga, et see on märksa lõbusam, kui kujutleda tegelasi igas vähegi pingelisemas olukorras “Mida pekki!” või “Tohoo tonti!” pomisevat); igasuvine Vudilas-käik vanaisaga; äge käruprotest Põsekese poolt (nüüd sõidamegi peamiselt rattaga); Ploomi, Pangaasiuse ja Põsekese onu sünnipäev Alevikülas; härra ja poegade kahepäevane matk lõkke ja telkimisega; duatlonivõistlus Luunjas; kestev remondiootus kodus ja palju mõnusat molutamist linnas ja maal. Lisaks kohtusime paljude vanade sõpradega (tervitused Pühastesse, Mäksa kanti, Tallinna, Stockholmi, Vilniusse ja Orissaarde!) ja härra käis Weekendil (okei, okei, tegelikult käsitööliste laadal)!

Aga kalendris muidugi kestis august pärast postituse alguses mainitud pöördelist ujungit veel jupp aega edasi ja võimaldas näiteks maha pidada Ploomi jalkatrennisünnipäeva lausvihmas (kellel telefon kaasas, mängis varju all Clash Royalit, aga õnneks kõigil siiski ei olnud ja nii sai samal päeval toimunud võiduka turniiri jätkuks ikka veidi ka jalgpalli mängitud), külastada absoluutselt suurepärast, ent kahjuks ühtlasi ajaloo viimast “Üle linna Vinski” etendust ning võõrustada külalisi Pärnust, misjuures seekord leidsid ühise keele kolmene Liisu ja Põseke (vanematel vendadel on see ammugi leitud), keda aegajalt võis tabada teineteist õrnalt embamas või maha pidamas näiteks seesuguseid dialooge:

L: Põseke, Põseke! Kas sa üldse Euroopas oled käinud? Kas sa Rootsis oled käinud?

P: Nn-dää! Tiitiitiit! Papapapa! Aitäh!

L: Põseke, ma ei saa aru. Räägi eesti keeles! Poovi!

(Hüva, ühise keele kujund polnud ses kontekstis ehk sobivaim valik …)

No ja lisaks alustas proua ema sel n-ö lisaajal väikestviisi töölkäimisega, külastades mõnd õppeaastat sissejuhatavat koosolekut, ning Pangaasius ja Ploom omal poolt tegid mõned kooliaastat sissejuhatavad külaskäigud klassikaaslaste poole.

No ja siis tuli september ja nõelas neid ninna ja kõhtu ja selga algas kool. Nagu need asjad käivad.

Inimlik eksitus

Ploom loeb “Tom Sawyerit”: “No ma olin on ju voodis natuke lugenud juba, siis tõin raamatu siia, panin laua peale. Siis vaatasin, et telekast tuleb see “Rakett 69” kordus, vaatasin selle ära, võtsin diivani käetoelt raamatu, hakkasin lugema – midagi aru ei saa. Lugesin terve lehekülje ära, lehekülg 32, siis vaatasin, et ah ei viitsi praegu, panen raamatu kinni, vaatan, hoopis “Tõde ja õigus”!”

Poolaeg!

Pool suve on tehtud, sõnajärg kokkuvõtteks ja kommentaariks stuudiosse:

Kui mõelda, et suvi, see on rand ja ergav kõrbepäike, siis pole teist ju õieti olnud tõesti. Aga kui jälle, et rohkem nagu puhkus, baar, naised, muusika, siis ei saa väga kurtagi – puhatud ja mängitud täitsa on. Kuid heitkem nüüd pilk tähtsamatele momentidele:

• Kohe suvevaheaja alguses avasid Pangaasius ja Põseke ujumisskoori Verevi järves (härral olid selleks ajaks juba esimesed käigud tehtud, proua ema ja Ploom aga põlgasid vee vetikaseks ja kärsad kärnaseks). Pärast on Ploom ja Pangaasius ujunud veel Verevi ja Arbi järves, Pühaste tiigis ning oletatavasti nüüdseks ka meres; Põseke aga Kubija järves ning samuti Pühastes. Mõnes mainituist ning lisaks Emajões on ujunud ka härra, mitte üheski aga proua ema.
• Pangaasius, kelle tunnistusele käsitööõpetaja oli kirjutanud, et “Pangaasius oskab elus kõigest, mis ta näeb, endale käsitöö teha” ning et “tuim kudumine” tundunud selle kõrval tunnis täiesti teisejärguline, kudus valmis koolis pooleli jäänud flöödikoti, oma osavust seejuures iga rea järel (teenitult!) kiites ning arendades üha suurejoonelisemaks paisuvaid plaane edasisteks kudutöödeks, milleni, tõdegem, pole siiski seni jõutud. Ploomil, kel oma käsitööõpetaja sõnutsi puudub oskus korraga juttu ajada ja käsitööd teha, on enda pinal veel kokku õmblemata.
• Lugemisedetabelit juhib Ploom, kellel on poolteise suvekuuga läbi loetud “Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani”, “Harry Potteri” VI ja VII ning “Luuker Leebesurma” kolm esimest osa. Ka Pangaasius loeb hoogsalt ning enamasti vähemalt nelja-viit raamatut üheaegselt; praegu näiteks on käsil “Liivahundi lood”, “Lennujaama lutikad”, “Peeter, sõpradele Peetrike” ning “Hirmus õudne hambaarst”. Proua ema ja härra väärikate vanainimestena kasutavad suvekuid ajatu klassika lugemiseks, nii on esimene “Harbini ööliblikate” ja “Klaaslapse” kõrval läbi töötanud “Uhkuse ja eelarvamuse” ning teine jõudnud rahvusliku sookuivendamissarja teise köiteni. Võiduka lõpuni on viidud ka umbes aasta kestnud “Kääbiku” ettelugemine Ploomile. Mis aga puutub Põsekesse, siis talle, kui väikese Pangaasiuse sõnadega öelda, see raamatuvärk suurt ei huvita, kuigi vahel paar lehekülge “Muna” ikka ette lugeda õnnestub või nii.

Seltskond sasipäiseid lugejaid

Kiri raamatukoguhoidjale

Rohke lugemine inspireerib ennastki sulge haarama. Juhuluulet Pangaasiuselt vanaisa sünnipäevaks.

• Seltskondlikus plaanis on värskendatud mitmeid kiire(te) kooliaasta(te) kestel soiku jäänud tutvusi ning sõlmitud uusigi. Nähtud on Kassi ja Hiirt Tallinnast (noorema generatsiooni soengueelistused võttis emb-kumb prouadest emadest neile kolmanda korruse aknast järele vaadates tabavalt kokku kirjeldusega “nagu neli blondi moppi”), sugulasi Pärnust ja Arhangelskist, sõpru Tartust, Pühastest, Mäksalt ja Muhust.
• Suvekultuurilooliselt väärib äramärkimist ühel tuulisel õhtupoolikul vaadatud “Jõmmu” (proua ema vabariigi parimast kooliteatrist rikutud maitsele suurt ei pakkunud, aga Ploomile ja Pangaasiusele vist üsnagi meeldis), avatud Aparaadi taskupark …Proua ema ja kuulsused

Põseke kasutamas sihtotstarbeliselt Taskupargi lompi

… meeleolukas jaaniõhtu Kavastus …

“Isa, isa, mets põleb!”

… ning Tartu Hansa- ja Elva kohvikutepäevad. Lisaks käis Ploom kooriga elu esimesel laulupeol ja jäi väga rahule, kuigi teda ärasõidu eel tabas tõeline hämming: “Pühapäeva õhtul on siis maailmajagude karika finaal …” – “Pühapäeva õhtul oled sa laulupeol, Ploom.” – “Mida? Sa tahad öelda, et ma olen tervet turniiri vaadanud, kõiki mänge, ja nüüd finaalmäng jääb mul LIHTSALT NIISAMA vaatamata?!? Ei no johhaidii!”

• Seni pikimad reisid väljapoole kodukubermangu piire on viinud Põsekese koos vanematega Võru linna ja lähiümbrust uudistama ning Pangaasiuse ja Ploomi onu hoole all Puhtu puisniidule ning Muhu saarele. Eks näis, mis tulevik ses osas toob.

Muidu aga maasikad, vihm, mänguplatsid, vihm, remondiootus, vihm, pinks ja pallimängud, vihm, jäätis, päike, vihm, Elva, Tartu ja Kavastu. Oleme teiseks poolajaks valmis!