Neljas

Ja täiendust ka rubriiki “Elu edetabelid”: kõige kuumem telestaar antud hetkel Eesti Vabariigis on Telepoiss. Kena ikka, et Ploomgi jätkab oma esivanemate põlvest põlve edasi antud traditsioone ja austab Telepoissi. Juba ootan seda aega, mil ta tuttavaid helisid kuuldes viksilt kraapsu tegema ja lehvitama hakkab nagu tema armas ema kauges nooruses.

Adi

Jalutades hakkas mu vaimusilma ees kuju võtma üks järjekordne heegeldatud tekk – see heegeldamine hakkab ka juba haiguslikke mõõtmeid võtma. Minu ääretult püsivat loomust tundes võib küll üksnes rõõmustada, et mul lõpuks ometi on selline väike poeg, kellele saab tekke heegeldada (ja neid siis Pariisi metroosse unustada, et saaks jälle uue kallale asuda) – muidu oleksin ma sunnitud ette võtma märksa suuremaid ja juba ette luhtumisele määratud projekte (meenutagem, et meie ase näiteks on nii umbes 2×2 meetrit…). Teiseks võib õnne tänada, et Ploomil on ka käsitööõpetajast vanaema, kes kampsunid ja muu keerulisema nikerdamise enda kaela on võtnud. Vähemalt esialgu võib õnne tänada. Ma kujutan muidugi juba ette aega, kui Ploom on nii umbes kaksteist-kolmteist. “Aga pojake, milleks sulle see Adi dress? Vanaema võib sulle ise vahva kampsuni kududa, seal on veel palju rohkem triipe peal…”

Hullumaja bassein

Kuna reisimine teatavasti pakub igati tervistavat vaheldust stressirohkele argipäevale ning pärast Euroopa Liitu astumist on ka piirid kõik lahti, käisime taas kord Pühastes suvitamas. Seal oli räigelt palju kärnkonnasid, peale selle tavapärane zoopark, kellele kaks vesihalli kissupoega veel vahepeal lisandunud. Elasime, nagu ikka, ränduri muretut elu: “Simpsonite” DVD, “Kroonikad” ja külmkapp…

Ploomi valik on lõplikult langenud peost suhu elustiili kasuks, lusikalt pakutavast keeldub viisakalt, kuid kategooriliselt.

Puugile oli vahepeal kiik ostetud ning seoses sellega selgus, et meiegi pojas on peidus kirglik kiikuja (tunduvalt kirglikum kui kiiguomanik ise, tuleb ütleda). Nii et peatseks juubeliks on minul igatahes kingiplaan olemas, ainult – pssst! – ärge sellest Ploomile hingake!

Ning nüüd teadaanne, mida te kõik pikisilmi oodanud olete: jah, daamid ja härrad, Vannihai on tagasi ja elu parimas vormis! Eluaegsest traumast, mida pärast möödunudkordset intsidenti pelgasin, pole juttugi – seekord õnnestus Ploom valutult suurde vanni meelitada. See oli esiti, tõsi küll, tühi. Ploom siis mängis seal mõnda aega rahulolevalt kummipardi ja -konnaga ja edasi oli täpselt nagu hullumaja basseinist pajatavas anekdoodis, et kui vesi ka sisse lasti, siis läks veel tükk maad lõbusamaks… Säherdust pritsimist pole minu silmad veel näinud! Igatahes vannist väljumine ei õnnestunud sugugi niisama valutult ja ülejäänud aja üritas Ploom igal võimalusel ning kõigi barrikaadide kiuste vannituppa tungida.

Sõber Puugiga suhtlemine järgis juba sissetallatud rada: ilge lööma esimesel päeval ning malbe huvipuudus edaspidi. Kumbki toimetab omi asju, aegajalt saadetakse teisest toa otsast kaaslasele heal juhul uudishimulik pilk. Ühel hommikul, kui nad hetkeks päris omavahele jäid, tabasime noormehed siiski sõbralikult äärmiselt asjaliku tooniga vestluselt, kummagi käsi teise õlale toetatud. Küllap jagasid kogemusi.

Õhtuti mängis Ploom omaette, Puuk keeras kümne ajal juba külje maha. Ploom mängis näiteks õhtu otsa rahulolevalt palli. Või kaussi või sokki. Igatahes paistab, et tal on iseendaga tore.

Mõõtkava

9000 g
69 cm
46,5 cm

Saime kiita toitumisharjumuste eest (sellest, mida Ploom püreega teeb, vaikisin targu) – paistab, et 8-kuune emapiimatoiduline polegi nii hirmus tavaline asi. Ploom ise kommenteeris teemat samuti valjuhäälsete erakordselt asjaliku tooniga sõnavõttudega: “Oioioi” (mõte, mida ta esimest korda avaldas eile õhtul), “däädäädää” ning “oooooeh”, pluss mõned kriisked erilist rõhutamist vajavate seisukohtade juures. Veera ütles, et selge see ja tema ise arvab ka täpselt samamoodi.

Armastan loomi ja väikeseid lapsi

Paraku on neid kahte teinekord väga keeruline ühendada, olen ma sunnitud nentima, kui taas kord avastan end eriti mõrvarlikelt mõtetelt naabri koera aadressil, kes just siis, kui mul on õnnestunud Ploom akna taha magama suunata, oma järjekordset tunniajalist haukumissessiooni alustab.

Muus osas on jätkuvalt nüri olla. Õnneks tulevad varsti külalised.