7. august 2106: rõõmus päev hoodekodus!

Tsiteerides “Karusloomade internaatkooli”Väljas paistab päike, imeilus ilm. Värske kahene läks härraga mänguplatsile, meie Ploomiga aga oleme kodus haiged ning vestleme päevakohastel teemadel.

Ploom: Eks ju, emme, tänane päev ei ole kellelegi meie peles viimane elupäev?

Proua ema: Ei, muidugi mitte.

Ploom: Ei papale, kes on … mitme aastane ta on?

Proua ema: Kolmekümnene.

Ploom (mõtleb pisut): Tead, mis välk mul plaegu sees on?

Proua ema: Ei.

Ploom: Nagu see kolmkümmend ei olekski nii palju.

Proua ema: Ega ei olegi. Me papaga oleme ikka üsna noored veel.

Ploom: Ja kui palju te üldse tahaksite saada?

Proua ema: No ma ei tea, kaheksakümmend oleks päris tore juba.

Ploom: Aga tead, kui palju mina tahaksin? Sada!

Proua ema: See oleks uhke.

Ploom: Jah! Teiegi papaga lõõmustaksite, sest mõtle, kui on selline tole lap, nii abilahke ja … siis on ju tole, kui ta elab saja-aastaseks … Ja mõtle, kui palju koldi mind siis tooliga tõstetaks!