Monthly Archives for august 2016

Näiliselt ebaviisakas huumor, jänkupulgad ja Lenin Varssavis

Ploom ja härra on juba neljandat (aga ka viimast) päeva Poolas jalkaturniiril ja meie katsume oma jõududega toime tulla. Täna tõime vähemalt Pangaasiuse Elvast koju ja kohe läkski lõbusamaks.

Pangaasius vanaema pool lõunalauas: Aa, ma mõtlesin veel ühe anekdoodi. See võib tunduda ebaviisakas, aga tegelikult pole! Kuula: Juku on ühel sellisel maal, kus on ka nagu jaanipäev, aga seal on nii, et sa võid padja alla panna üheksa ühesugust lille. Tema valib tomatitaimed. Hommikul ärkab – voodi on märg! 

(Pangaasius ise veetis tänavuse jaaniöö Kavastus ka, õied – tõsi, kohaliku kombe kohaselt erinevad – padja all, lootuses “oma tulevat naist” unes näha, aga oli magades, oh häda, end kogemata hoopis vanaisa padjale sättinud. Uus katse uuel aastal. Ega kiiret otseselt pole kah.)

***

Rongis: Me võiksime millalgi jälle jänkupulki osta.

Proua ema: Jänkupulki?

Pangaasius: No tead, need pulgad, mida süüakse, kus paki peal on jänku pilt …

***

Õhtul magama minnes ja pisut muretsedes, kuidas uinumine ilma vennata õnnestub: Aga kas sina oled ikka veel üleval?

Proua ema: Jaa, tükk aega veel.

Pangaasius: Aa, sa oled seni üleval, kuni nad tulevad?

– Ei, päris nii kaua ma ei ole, nad jõuavad alles vastu hommikut.

– Aa, selge – papa tuleb koidikul!

 

Juubelijutud

Mida tegin mina täna 25 aastat tagasi? Pole vähimatki mälestust. (Kuigi ma varases nooruses erinevalt praegusest olin maru rahvuslik muidu küll, üürgasin ema ratta pakikal läbi linna kimades isamaalisi laule ja puha.) Küll aga on mul selgelt meeles see, kus sai oldud täna nädal aega tagasi: Elvas Ploomi ülimõnusal sünnipäevapeol nimelt.

Seltskond koosnes sedakorda viiest lemmikklassivennast (pluss neist kahe isad). Vihma küll pisut sabistas ning laud tuli katta kuuri, ent vapraid pidulisi see ei takistanud: pinks, jalka, luurekas ja kuulimängud said mängitud, naljajutud aetud ja suvemuljed vahetatud, jalad metsa taga ojas märjaks tehtud, laud lagedaks söödud ning härra organiseeritud spontaanne mälumäng neljas võistkonnas (sh meeskonnad Käärib ja Söör Küpsis) edukalt maha peetud. Põseke magas suurema osa kogu sellest naljast linas maha, Pangaasius osales agaralt ja valjuhäälselt, kus aga sai, ja pani vaatamata päev varem ära tulnud esihambale nahka tööstuslikes kogustes kirjut koera. Klassivennad ära saadetud, jõudis Ploom veel papaga ühe pinksi ning hiljem saabunud vendade K-dega veidi jalkat teha ning suundus siis ühes härraga Tartusse, et järgmisel varahommikul Valka võistlustele minna.

Esmaspäeval jätkusid juubelipidustused üheteistkümne hääleka ja energilise (ning äärmiselt porgandimaia!) noorjalgpalluri seltsis juba Tartus, kus pallurite ülesandeks oli end 75 minuti jooksul välja nuputada põgenemistoast ning juubilari vanemate ülesandeks ülejäänud 90 minutit peoaega ilma sündmuskohalt põgenemata vastu pidada. Õnneks tulid kõik enam-vähem toime ka, kuigi Põseke pajatas proua emale oma peomuljeid õhtul täiest kõrist lausa kaks tundi jutti.

Kokkuvõttes: olid toredad spordipeod – ja küll on nüüd tore mõelda, et järgmise korrani on lausa terve aasta!

Koolikord ja muud elutähtsad küsimused

Jäätise kõrvale üritab proua ema teha juttu Pangaasiuse peatsest kooliminekust ja sealsetest käitumisnormidest.*

 

Pangaasius: No ma arvan, et seal on suht sama nagu meil lasteaias … ei löö, ei tõuka, ei narri ja mitte ei karju, vaid küsid ilusti … ja siis et õues jooksen, toas kõnnin. Kuigi mina tegin juba lasteaias sellist nalja, et mina pean ainult ühest reeglist kinni, kuula, sellest: “Kõigist reeglitest peab kinni pidama!” … Aga kuule, on ju, see on valusam, kui sulle lagi aeglaselt langeb peale ja pressib su laiaks, kui see, kui seesama asi toimuks kiiresti? 

Proua ema: ???

Pangaasius: Aga kumb on muidu tugevam, kas tornaado või mutt?

Proua ema: ???

Pangaasius: No ma mõtlen, et kui oleks näiteks üks kruvi nagu maa sisse keeratud, siis kumb saaks selle kätte, kas mutt või tornaado?

___
* Ennetusprogrammi raames, sest näiteks enne koolivestlusele minekut ei tulnud proua emal pähe oma rühma musterlapsega selliseid asju kõneks võtta, mistõttu Pangaasius oligi veetnud suurema osa vestluse ajast laua all õpetajatele kavalaid nägusid tehes.