Hommik

Kell on 11.11. Põseke on juba mõni tund ärkvel olnud, alul vendadega mänginud, siis papaga hommikust söönud, ja saabub nüüd magamistuppa.

“Tele hommikust, aeg on üles älgata!”

“Ahah,” on proua ema nõus.

“Ainult mina tahan enne veel koos sinuga natuke pikutada,” täpsustab Põseke ja ronib teki alla. “Mängime ema ja lapst! Mina olen ema ja sina oled laps. Õhtu käes, aeg on magama minna, laps … teeme nii, et nüüd sina hakkasid nutma ja mina küsisin, mis on, laps.”

Proua ema nutab püüdlikult.

“Mis on, laps?” uurib Põseke, kulm kaastundlikult kipras.

“Ma tahan magada!”

“Maga siis,” kiidab Põseke. “Teeme nii, et nüüd ema läheb kollaks teise tuppa diivanit vaatama ja laps hakkab jälle nutma ja ema tuleb tagasi ja küsib, mis on, laps. Teeme niimoodi, et selle diivanivaatamise ajal ka sina nutad!”

Põseke jookseb ruttu teise tuppa. Proua ema nutab püüdlikult.

“Mis on, laps?” uurib Põseke tuppa tagasi tõtates. “Kas sa tahad emmet? Emme käis ainult kollaks diivanit vaatamas.”

“Ja kuidas oli selle diivaniga?”

“Ei olnud kollas kahjuks. Teeme nii, et nüüd hakkab ema nutma ja laps küsib, mis on.”

Põseke viriseb kaeblikult.

“Mis on, ema?” uurib proua ema. “Kas sa tahad magada?”

“Jaa … Teeme niimoodi, et nüüd jälle hakkas laps nutma ja ema küsis, mis on, laps … Mis on, laps? Kas sa tahad laulu?”

“Jaa!”

“Hea küll! Ainult ühe laulu täna kahjuks jõuame. Mõmm-mõmm, nutab kaalujõmm … Nuta sina ikka edasi!”

Proua ema nutab püüdlikult.

“Mis on, laps? Kas sa tahaksid veel nii-nii palju laule?”

“Jaa!”

“Hea küll! Kas sa tahaksid “Mõmm-mõmm”, “Uinu vaikselt, mu lind”, “Tiigi ääles” ja siis seda konnalaulu (Need konnad on, need konnad on – toim.), mis sina mulle ükspäev laulsid?”

“Jaa!”

“Kas kõigepealt seda konnalaulu?”

“Jaa.”

“Hea küll siis:

Need konnad … konnad nälisid kuuse otsas,

need konnad nälisid kuuse otsas,

sest muidu oleksid oksad äla muldunud! …

Näe, mina oskasingi seda laulu. Lähme nüüd kööki, mina seal hommikul kaapisin!”

____

* Põsekesel, olgu jutujätkuks öeldud, on erinevalt oma vanematest vendadest otse fenomenaalselt halb mälu laulusõnade peale. Näiteks eile tulime trepist üles ja Põseke püüdis meenutada kogu kevad lasteaias harjutatud laulu pääsukese pesast:

“Kevad tuli, tuli, lumi sulas, sulas äla … Kuidas see laul oli, emme?”

Kevad tuli, tuli, tuli, sulas lumi, lumi, lumi …”

“Aa. Kevad tuli, tuli … lumi sulas, sulas ääla …”

Kevad tuli, tuli, tuli, sulas lumi, lumi, lumi …”

“Aa. Tuli, tuli, tuli kevad jõudis, lumi, lumi, lumi sulas ää-ääla …”

Jne.

 

Advertisements

Soe juust

“Soe juust!” teatab Põseke oma rattasõidujahedat kätt lasteaia ukseni jalutamise ajaks proua ema pihku pistes.

“Mis?”

“Soe juust,” kordab Põseke rahulolevalt. “Sinu käsi on nagu soe juust!”

 

 

Pettumus

Põseke avastab kapi pealt vendade kommid ja leiab, et kuna omanikke parasjagu kodus pole, oleks nüüd igati õiglane, et tema need ära sööks. Proua ema jääb eriarvamusele,  mispeale Põseke, nagu sellises olukorras ilmselt ainumõeldav, üritab saagiga lihtsalt plehku panna. Paraku on proua ema, pealtnäha rammetu eidekese reaktsioonikiirus endiselt nagu noorel hurdal ja asi lõpeb kibeda (ja kileda) solvumiskisaga, mis ei vaibuda ei taha.

Mõne aja pärast imbub nutukriimu näoga Põseke taas proua ema külje alla ja teatab, kulm kortsus: “Palun vambandust!”

“Pole hullu,” arvab proua ema. “Sa pead lihtsalt õhtul poiste käest küsima, kas nad lubavad sul neid komme võtta. Kas oleme jälle sõbrad?”

“Jaa.”

“Kas sa enam ei ole kurb?”

“Olen küll.”

“Tohoh. Miks siis?”

“Sest mina peaaegu oleksin jõudnud nende kommidega nulka joosta ja need salaja äla süüa!”

 

Kuidas jõuda Rakverre?

Kui ka teil peaks juhtumisi olema tarvis jõuda Tartust Rakverre puhkama (nagu meil äsja maikuiste sünnipäevade rohkusega seoses oli), siis alljärgnevalt selleks mõned võimalikud variandid.

  1. Võite endale samaks hommikuks kokku leppida esinemise Rakveres (plussid: üks tee, kaks asja; miinused: viimasel hetkel võib selguda, et kaasa tuleb võtta mõned iseseisvaks bussisõiduks võimetud lapsed, kellest ühel võib reisi kestel halb hakata – “Mul tuli sai välja,” kommenteeris anonüümseks jääda sooviv asjaosaline ise, “kaks kolda!” –, mistõttu jõuate kohale pooletunnise hilinemisega ja huvitavalt lõhnastatuna).
  2.  Võite Rakverre sõita bussiga Tartust (pärast seda, kui olete hommikul hetk pärast välisukse sulgumise heli peale ärkamist püsti karanud ja läbi paduvihma järele kihutanud klassiekskursioonile suundunud pojale, kes on kodust väljunud dressipluusi väel, andnud koolis mõned tunnid, vändanud jalgrattaga kesklinna ning leidnud kaubanduskeskusest viie minutiga üles ainsad selga sobivad ujjerid ja need ära ostnud; plussid: kaks tundi rahulikku lugemisaega; miinused: suhteliselt hiline kohalejõudmine).
  3. Võite Rakverre sõita bussiga Jõhvist (pärast seda, kui olete hommikul sisse maganud, läbi paduvihma dressika väel bussile lipanud, siiski õigeks ajaks kohtumispaika jõudnud, Valaste joa üle vaadanud ning kaevandusmuuseumi külastanud; plussid: huvitav teekond; miinused: suhteliselt hiline kohalejõudmine).
  4. Võite leida autojuhi (nt kellelgi, kellel on samaks päevaks kokku lepitud mõni esinemine Rakveres) ning munsterdada ennast auto peale (plussid: kohalejõudmine erilise pingutuse ning isikliku vastutuseta; miinused: sõltumine juhi ajakavast, mis võib takistada nt osavõttu solfedžotunnist, sünnipäeva tähistamist lasteaias, kaasalöömist klassi kiigeehitamistalgutel või ülelinnalisel kliimamarsil; samuti võimalus, et teil või mõnel kaasreisijal tuleb sõidu kestel sai välja).

Aga ei, lõpuks oli muidugi lõpp hea, kõik hea. Kamba peale saime ujutud, supeldud ja ulbitud, torust liugu lastud, saunas käidud, Pärdi pakikal istutud, toreda kelneri toel (Kelner Põsekesele: “Ja mida sulle?” – “Eee… mina tahaksin … ee … pastat!” – “Ja missugust pastat?” – “Ee… makaloonipastat!” – “Suurepärane valik!”) õhtueinestatud, paar eakohast jonnihoogu etendatud/maandatud, jäätised söödud,  õhtul pärast alaealiste sängitamist hotelli restoranis väikese veini võetud (seekord julge huumorimeelega kelneri toel: “Selgub, et kaardil pole piisavalt raha!” – “???” – “Ei, see oli nali, kõik on korras!”), hommikul vara tõustud, et ruttu puhkamist alustada, hommikueinestatud, veel ujutud, hüvastijätuks hotelli fuajees väikese klaverikontserdi antud ning reisi absoluutse tipphetkena muidugi ka tarva juures käidud (“Liginege tagantpoolt! Ärge vaadake talle silma!” hoiatas härra kui kogenud tarvakummardaja). Ainsaks tõrvatilgaks meepotti jäi tõik, et koduteel läks kiireks ja Kärde rahumajakesse seekord ei jõudnud (leidsime härraga üksmeelselt, et kui juba lastega minna, siis tuleks selleks ikkagi plaanida eraldi päev). Nii et igatahes tuleb veel minna!

IMG_20190525_120921

 

Mis on kõik?

“Emme, mis on kõik?” uuris sünnipäevalaps sünnipäevahommikul. Noh, tähendab, siis, kui meil oli õnnestunud ta viimaks üles laulda (umbes neljandal katsel ja tänu väikesele sohitegemisele kõditamise näol), küünlad olid puhutud ja kook söödud.

Aga õhtul, pärast  mängimist venna tehtud nukumajaga …

20190523_075251

… mänguplatse, maalimist uute vesivärvidega, õhupallitamist ja elu esimest jooksurattasõitu …

20190523_203654-1

… tõusis kikivarvukile ja tegi vannitoa ukse lahti.

Suur laps küll, aga ikka armas kuidagi!

Kolm nädalalõppu veebruarist märtsi

I

Sõbrapäeva riietusjuhised nägid meil koolis tänavu ette riietumist vastassoo esindajaks või värviliselt. Saatsin kooli kaks kaunist tütarlast ja panin ise kõik oma kolm värvilist riietuseset selga.

Pärast tulin poole koosoleku pealt jooksuga koju, et Ploomiga tema sünnipäeva asjus (see oli küll 7. augustil, aga tark, teate isegi, ei torma) Tallinna rongile jõuda. Vaksalis selgus, et tormamine oli olnud suhteliselt asjatu, kuna rongi väljumine hilines kusagil  poolel teel riknenud kaubarongi tõttu umbes 45 minutit. (Kuigi tegemist võis olla ka üleilmse reptiilide vandenõuga sõbrapäeva asjus, kuivõrd kolmveerand tunni pärast olid kõik ootajad platvormil juba suhteliselt vennastunud.) Pileteid reisijatele kogu selle kammi tõttu ei müüdudki, mis oli muidugi äärmiselt rõõmustav uudis kõigile peale ühe anonüümseks jääda sooviva proua ema, kes mingis meeltesegaduses oli esimest korda elus pileti internetist ette ostnud (aga eks tegelikult sai temagi oma investeeringu pärast väikest kirjavahetust tagasi).

Tallinnas läksime sõprade poole ja sõime kõhud täis ning juttu jätkus kauemaks.

Reede hommikul saime NUKUs kokku Ploomi klassikaaslastega, et vaadata etendust “Timm Thaler ehk Müüdud naer”, mis oli põnev ja sünge ja vaimukas ja haarav täpselt nagu raamatki (erinevalt kunagisest Ugala versioonist, mis oli peaasjalikult igav) ja meeldis meile mõlemale väga. Siis tegime vahepeal väikese jalutuse Kadriorgu, kus nägime Igor Mangi koos koeraga (aga tõmbasime tšakrad targu koomale ja pääsesime edukalt mööda), ja hiljem jätkasime kultuurset päeva “Legofilm kahega”, mis oli samuti päris äge, kuigi vahest mitte päris võrreldav esimesese osaga. Teise sünnipäevareisipäeva lõpetas õhtusöök Boheemis.

Laupäeval nautisime taas päikesepaistet ning tuiasime äärmisel kultuurselt tükk aega Toompeal ja vanalinnas, seejärel käisime F-hoones söömas ja veetsime mõned head tunnid Energia Avastuskeskuses ning ülejäänud õhtu koos sõpradega Eesti Laulu vaadates (Ploomi lemmik võitis). No ja pühapäeva ennelõunal põikasime kiiresti läbi veel teistegi sõprade poolt ning sõitsime rongiga koju tagasi. Lõpp hea, kõik hea.

II

Järgmisel nädalavahetusel oli vabariigi aastapäev, mille meie Ploomi, Pangaasiuse ja Põsekesega veetsime suhteliselt vähe pidulikult Elvas ning härra veelgi vähem pidulikult Tartus. Aga õhtul saime kõik jälle kodus kokku. (Aga veel enne seda oli esmaspäeval aset leidnud Pangaasiuse esimene avalik esinemine muusikakoolis, 10 punkti 10st!)

III

Käesoleva nädalalõpuga saab läbi koolivaheaeg. Ploom ja Pangaasius olid esimese poole sellest Elvas, seejärel käisid vanaisaga sulailma trotsides kahepäevasel suusareisil Kütiorus ning suundusid siis ülejäänud vaheajaks Kavastusse. Põseke on koos proua emaga olnud vaheldumisi Elvas ja Tartus ning vahepeal ka ilma proua emata Elvas. (Pärast Põsekese jõulist ja otsustavat sisenemist jonniikka tuleb öelda, et perspektiiv homsest taas paar nädalat 26-tunnise koormusega töölkäimisse sukelduda tundub hetkel päris kena vaheldus.) Vanemlik instants on püüdlikult täitnud kõik kolm tubliks kodanikuks olemise tingimust (esitanud tuludeklaratsiooni, vaadanud ära filmi “Tõde ja õigus” — meeldis, ega seda palju paremini vist teha saakski — ning andnud oma hääle e-valimistel). Tänasel valimistepäeval langetas oma otsustava valiku ka tuntud kammimispõlgur Põseke:

20190303_112925-collage