Part Bärd

“See “Part Bileedi lood” oli täitsa äge,” leiab Ploom.

“Esiteks bard, mitte part ja teiseks Beedle, Ploom, seda loetakse Biidl!” muigab proua ema.

“Häh, miks ei võiks olla part Bileed, mulle meeldib nii palju rohkem!” arvab Ploom.

Pärast hulka piilubardinalju hiilib proua ema juurde Pangaasius ja küsib vaikselt: “Oot, kas Ploom päriselt arvas, et “Bärd Priidli lugude” nimi on mingi “Part Bileedi lood”?!?”

Lugemisaasta on alanud igatahes hoogsalt. Ploom on lisaks Part Bileedile jt Potteri-lisadele läbi lugenud “Fantoomratturi” ja mõned Dahlid (“Nõiad” ja “Matilda”) ning asunud nüüd “Eragoni” kallale, Pangaasius on kohe-kohe läbi saava “Harry Potteri” V osa kõrvale hauganud ka “Kuldkala nr 14” ning Põseke vaheldab Prousti raamatuga “Väike karu, kes otsis päikest”.

Advertisements

Läbi

Vaatamata tänavusele vormikõvera madalseisule said jõul ja uusaasta seegi kord täitsa mõnusalt seljatatud. Mulle muidugi see pühadevärk täiega meeldib ka. Aga kellele ei meeldiks, kui …

… kooli jõulukontserdil saab mitu korda silma märjaks.

… viimase koolipäeva ja jõululaupäeva vahele jääb kaks mõnusat molutamispäeva (isegi pooled piparkoogid said vahelduseks enne pühi ära küpsetatud!).

… kõik kolm lapsukest on päriselt rõõmsad sokkide üle, mis proua ema neile jõuluks on kudunud.

… Pangaasius on omaalgatuslikult meisterdanud kõigile pereliikmetele väikesed sudokud ja joonistanud naljakäed.

… kõik kolm lapsukest on väga rõõmsad lõuatõmbamiskangi üle, mille härra jõululaupäeva pärastlõunal pidulikult poiste toa uksele heiskab (ei välistaks koguni, et isegi rohkem kui villasokkide üle!) ja mille küljes järeltulev põlvkond eesotsas tšempionrippuja Põsekesega sealtpeale pidevalt korraga ja kordamööda ripub ja mille vastu vanemlikul instantsil on õnnestunud sealtpeale toast väljudes või sinna sisenedes vähemalt kümme korda eriti efektselt pea ära lüüa (ka see viimane on perele, kus läbi aastate korduvaks refrääniks on Ploomi lause “Emme, mäletad, kui Pangaasius tänaval peaga vastu prügikasti kõndis ja sina nii naersid!”, mõistagi rohkelt rõõmu põhjustanud).

… pärast härrasrahva kirikuskäiku (proua ema jäi haige Põsekesega koju külitama) on ukse taha siginenud kingikott ja selle sisu lunastamisel saab kuulda flöödipala “Eesel, härg ja teised loomad”, improvisatsioonilist puhkpillimängu, luuletust penist, ponist ja konist ning ilmekat retsitatsiooni klassikalisest teosest “Muna” ning näha rohkelt erinevaid breigi-, ühe-jala-küki- ja rippumisnumbreid.

… Põseke tõmbab kõik kolm paari kingiks saadud trussikuid silmapilk ülestikku pähe ja on enda üle väga uhke.

… selgub, et kingiks äratuskell-raadio saanud vanem poeg on tõepoolest suureks kasvanud, kuna proua ema oigele sellestamast äratuskell-raadiost pidevalt kostvate edetabelihittide aadressil tuleb vastuseks: “Oleksite ehk pidanud sellele mõtlema enne, kui mulle selle raadio kinkisite!”

… pühal jõuluõhtul saab kogu kollektiiviga “Viimset reliikviat” vaadata (eelmise aasta “Kevade” oli ehk rohkem nagu rusikas sesoonsesse silmaauku, aga eks “Reliikvia” ole ka  tore).

… esimese jõulupüha hommikul saab ihuüksi läbi inimtühja linna kirikusse liuelda.

… ülejäänud esimene jõulupüha õnnestub vaatamata sellele, et 2/3 järeltulevast põlvest on tõbised ega saa Kavastusse suguvõsa jõulupidusse minna, veeta väga mõnusalt lauamänge mängides, “Harry Potterit” ette lugedes, kakaod juues ja ETV lehelt jõulumultikaid vaadates.

… teise jõulupüha saab veeta Elvas surnuaias käies (seekord küll ainult härra ja Pangaasius), kinke jagades ja Aliast mängides.

… kogu pühadevahe saab veeta kas küll puruhaigena, aga see-eest ohtra kudumise, kudemise, lugemise ja filmivaatamise saatel Elvas või siis hoopis sportlikult ja töiselt Tartus, kuidas keegi parasjagu eelistab (meil näiteks eelistas seekord 4/5 perest esimest ja 1/5 teist varianti).

… vana aa-aaaasta viimasel ööl päeval jõuab sõbraga veel ühe kohvi võtta.

… vana aasta saab ära saata küll tavapärasest hõredamas (ikka see viirus!), aga sellegipoolest meeleolukas koosseisus lookas laua ja järjekordse Aliase-mängu saatel.

… uue aasta esimesed tunnid (pärast raketiretke) saab veeta edumeelsele noorsoole  teki all “Vendi Lõvisüdameid” ette lugedes.

… uue aasta esimesel päeval saab käia sellesama edumeelse noorsoo seltsis Auras ujumas, pärast süüa Karritehase tehtud sööki ja võtta vastu külalisi.

… kogu uue aasta esimene nädal möödub regulaarselt lõunani magades, õues rattaga sõitmas käies (südatalv, teate), raamatuid lugedes ja õhtupoolikuti erinevaid kaugeid ja lähemaid külalisi võõrustades, aga kui perekonda oskuslikult jaotada, jõuab selle kõrvalt veel ka ise külla ja peole ja Pärnu sugulastega Elvasse.

***

Homme muidugi algab kool ja kella seitsmese äratusega hommikud, mis tõenäoliselt nõelavad meid ninna ja kõhtu ja selga, aga et hea algus on tehtud, siis see meid loodetavasti ei murra!

Toredat aastat!

Karma või midagi

1997. aasta sügisel kolis proua ema, toonane üheteistkümnendik, Tartusse elama. Et mobiiltelefone veel polnud, tuli proua ema proua emal lapse käekäigu vastu huvi tundes jope selga tõmmata ja võtta ette kümneminutine jalutuskäik lähima telefoniautomaadi juurde. (Dramaatilisuse huvides kujutlegem siinkohal, et tegevus toimub näiteks hilja novembris ja proua ema proua emal on selja taga väsitav tööpäev, eks.) Telefonikõned olid enamasti järgmised:

Proua ema proua ema: “Noh, kuidas siis läheb?”

Proua ema: “Hästi.”

*

2017. aasta laupäevasel detsembrihommikul osales Pangaasius elu esimesel breiktantsuvõistlusel. Proua ema koos Põsekesega oli vanaema pool lubatud telefonikõnet oodates mõistagi uudishimust kõveras. Pool neli ei pidanud närv enam vastu ja proua ema saatis pojale võimalikult käsuaalse sõnumi: “Kuidas läheb?”

Minuti pärast saabus informatiivne vastus: “Hästi.”

Supp ja põsed

Eile sai värske 1,5-aastane viimaks ka nõuetekohaselt mõõdetud ja kaardistatud: 9700 g raske, 80,5 cm pikk, peaümbermõõt 47,5 cm, hambaid 16, sõnu, nagu viimases postituses mainitud, omajagu – aga eks anta ka eeskuju:

Pangaasius õhtusöögilauas: “Uau, Epp! Sa praegu pisut riivasid lauda; see leeme (limn leem – toim.) kõik mu taldrikus liikus, aga peamiselt jäi silma  seekuidas kõik need asjad siin supi sees tantsisklesid ja edasi-tagasi liikusid!”

Aga mis veel Põsekesse puutub, siis tema on jätkuvalt sedavõrd oma nime vääriline, et tohter kirjutas välja seebimullid, vile ja joogikõrre. Põselihaste treenimiseks.

Summeerides Prousti

proust

Unejutt 23.11.2017

Lisaks tantsule, laulule, tobeda kõnni harjutustele ja kange iseloomu demonstreerimisele tegeleb pooleteiseaastane Põseke hoogsalt sõnavara-arendusega.

Lähikondlastest osatakse ära nimetada pap-pa ehk At-ti (papa), ämme (proua ema), Aul (Ploom) ja Titsi (Pangaasius). Seejuures tähistab sõna titsi lisaks ka mütsi ning otsimist, nii et vennad unistavad päevast, mil neil õnnestub panna Põseke ütlema lauset “Otsi Pangaasiuse mütsi!”.

Lisaks perele on Põsekese elus tähtsal kohal rõivastusküsimused. Kummutist erinevaid riideesemeid otsides ja neid enesele loominguliselt selga kombineerides möödub tihti suur osa päevast. Nimetamist väärivad rõivatükid ja aksessuaarid on lisaks juba mainitud titsile veel khii (kiiver), all (sall), knn (kindad), õll-lle (põll), ütsi (püksid), aapa (saapad) ning ampsu (kampsun).

Kolmas praeguseks enim kaetud rubriik on kahtlemata loomariik. Suuremat jagu selle asukatest tunneb noor Põseke nende enda jutu järgi – nii on karu mõmm-mõmm, koer ouhh-ouhh, öökull uh-huu, kukk tit-(te)-tii, kana kaa-kaa, part phrää, konn khroo ja lammas phää. Erandiks on hiir, keda Põseke raamatupildil nähes nimetab kenasti sõnaga hii, ja kass, keda tähistab kirjas väljendamatu terav inin.

Veel pakuvad Põsekesele suurt huvi kehaosad, mida ta on varmas näitama nii enese, kaaskodanike, mänguasjade kui ka raamatuillustratsioonide peal. Neist tähtsamad on nnn (nina), huu (suu), imm (silm), khhr (kõrv), khht (kõht), all (jalg) ning ziss (nibu).

Peale nende teemarühmade kuuluvad Põsekese leksikoni veel seesugused eluliselt olulised sõnad nagu te’e (tere), taa-taa (nägemist), atäh (aitäh), alli (kalli), taai (pai), bhuss (buss), aat-ta! (vaata!), õnts (põnts – oluline osa igapäevase rattasõitja sõnavarast), otsas (otsas), (koos ilmeka kätelaiutusega lausutud) eioe (ei ole, kadunud), kak-ka (kaka), fiss (piss), khra-khra (kartul), khru (kurk), uu-aa (juua), uutu (juust), prutruu (puder), thut-tuu (kõik magamisega seonduv), (hoiatavalt lausutud) khuu! (kuum; kohv; ahi), (hoogsast pearaputusest saadetud) phuu-tuu (ei puutu), ampa (lamp) jne. Üldiselt lisandub sõnu praeguses eluetapis Vändra saelaudadena igal eluhetkel, kuivõrd kõike kuuldut üritatakse entusiastlikult kohe järele korrata.

Olulisimaiks on siiski jäänud innukas peanoogutus nõustumiseks, samavõrd innukas pearaputus saadetuna hoogsast äist eituse väljendumiseks ning nõudlik sjee! (see) kõigi veel omaette sõnaga katmata objektide tähistamiseks.

Varsti saadame võistlusele!