Kust teid tuul toob? Mida veate?

Viimastel nädalatel oleme me Põsekesega käinud muuhulgas kolmes erinevas kohvikus ja viiel erineval mänguväljakul, külastanud lasteraamatukogu ja koos Ploomi nimekaimust sõbraga Mänguasjamuusjoni mängutuba, osalenud rahvarohkel mängutoasünnipäeval ja mänginud pikalt lemmirestorani lastenurgas (ning päev enne esimeste villide puhkemist käinud omalt poolt koolimajas esimese, teise, neljanda ja seitsmenda klassi huvilisi nakatamas), nii et nuputamist, arutamist ja seltskonnakaaslaste küsitlemist teemal, kustpoolt tuul need rõuged meile seekord tõi, jagus möödunud nädalalõppu omajagu, aga ühtki vettpidavat vastust välja selgitada ei õnnestunud. Seda kuni Elvasse tervisevetele sõitmiseni: seal nimelt ootasid juba ees koolivaheaega veetvad pojad, kellest vanem õe täpilist laupa nähes imestunult täheldas: “Veider, et Põsekesel on juba nii väiksena tuulerõuged, kui M-l ja H-l on alles praegu!”  Üks nimetatud klassivendadest käis meil umbes poolteist nädalat tagasi külas küll.

Muidu kulgeb rõugehaige elu rahulikult. Palavikuga ei hakanud vaeva nägema ja sügada ju veel ei oska, nii et peale paari rahutuvõitu öö eriti millegi üle kurta polegi. Kui siis ehk selle üle, et vanemad ei näi asjasse just nõuetekohase tõsidusega suhtuvat ning on täiesti loobunud briljantrohelise kasutamisest. Aga seda viga oskab Põseke õnneks suurepäraselt ise parandada. Rohelise vildikaga.

Kikerherned porgandiga

Koolivaheaeg on alanud kõigiti määrustepäraselt: Ploom hakkas juba kaks päeva enne kooli lõppu köhima nagu kopsupõletikus hobune, proua ema hääl kadus ning ninakäigud ummistusid reede õhtuks ning Põseke alustas laupäeval tuulerõugetega. (Tema küll koolis ei käi, aga juhus oli ilmselgelt liiga hea, et seda kasutamata jätta: härra Väimelas puitu häkkimas, Ploom ja Pangaasius vanaema juurde deponeeritud ja külmkapp tühjaks söödud – paremat aega pikaajalise toast väljumist mittesoosiva tõvega alustamiseks lihtsalt ei ole!)

Hakkab jälle pihta

Siinkohal siis koheselt tänasel hetkel väike Põsekese glossaarium. Põsekese vanus siinkohal tänasel hetkel koheselt (no nii umbes nädalapärastiselt) üks aasta ja viis elukuud.

20171015_142320

pappa – papa

eioe! (koos kätelaiutusega)ei ole!

te’e! – tere!

tadah! – nägemist!

täh, täh! – tänan (teid, armsad vanemad, et olete mulle elu kinkinud)!

ajjooo! – halloo! (seda öeldakse pea viltu, surudes kõrva vastu mõnelt pereliikmelt kas viimase nõusolekul või seda küsimata laenatud telefoni või siis mis tahes lamedat eset – pangakaarti, lauamängukarbikest vm)

õuu-ueh! – lausutuna nõudlikul toonil ning sõrmega välisuksele osutades väljendab vankumatut soovi väljuda tubastest tingimustest (ning oli sellisena üks esimesi selgelt artikuleeritud sõnu Põsekese leksikonis); lausutuna neutraalsel toonil ning sõrmega välisuksele osutades väljendab mõne pereliikme hiljutist väljumist tubastest tingimustest (esinedes sellisena ka nt kombinatsioonis pappa! õu-ueh!)

kii! – kiiver (lausutakse andunud velosportlase siira heldimusega, sõrmega pealaele osutades)

eäh!, saadetuna ilmekast sportlikust pearaputusest – eitus

aa!, saadetuna ilmekast sportlikust peanoogutusest – jaatus

nnndäh! – universaalne väljend mis tahes puhuks

thee! – see (koos sõrmeosutusega kõnealusele ja kõneväärsele objektile, nt töötav pesumasin, töötav isa)

huu!  – kuuma jooki sisaldav anum

uhh! uhh! – peale puhumist nõudev olukord

taai! – pai (aga ka “armas”, “kallis”; lausuda pehmelt, pea viltu, kavalalt)

all-lli! – kalli (aga ka “armas”, “kallis”; lausuda pehmelt, käsi embuseks välja sirutades)

ziss – nibu, naba

Vastused intelligentsetele küsimustele:

Põseke, kuidas koer teeb? – Auhh! Auhh!

Põseke, kuidas karu teeb? – Mmõmmõmm!

Põseke, kuidas kukk teeb? – Titt etii!

Põseke, kuidas öökull teeb? – Huhhuu!

Põseke, kuidas Põseke teeb? – Tiit-tiit!

Põseke, kuidas kass teeb? – kiire jooks koos suunava sõrmeosutusega proua ema juurde, kes koheselt väljastab kasside pulmahüüdu imiteeriva heli.

20171015_120628