Alles see oli, kui poeglaps mulle hellalt lausus: “Emme, siu põsed on nagu katulid!” Ja nüüd siis selline lugu kah veel: panen poega rõivile. “Emme, siu käed on nii kümmad!” kurdab viimane. “Aga siit sa oled nii soe,” surutakse ennast järgnevalt mo rinnale. Idüll, eks, nii nummi, eks. Ja siis: “Ploom soojendab ennast siu vastu nagu Liisbet lehma vastu…”
Monthly Archives for märts 2009
Kaitstud: Kes on filosoof?
Järvamaal on teatavasti palju vaatamisväärsuseid…
…Tartus ainult üks, aga see-eest suur. Jah, see olen mina. (No olgu, olgu, Tigutorn on ka, kaks siis.) Kaalun tõsiselt oma tavapärase linnatee muutmist nii, et ei peaks enam koolimajast mööda minema. Ei tahaks küll, et väiksed armsad Karlova lapsukesed minu pärast autorataste all õnnetu lõpu leiaksid, kui juhid Kalevi tänava kurvis, suu ammuli, meile Pangaasiusega järele vahivad.
Paks olla on muidugi muidu ka huvitav. Järjekordsele sünnipäevale minekuks raamatupoest järjekordset Pettsoni-raamatut ostes (sest ma olen oma missiooniks võtnud P&F-batsilluse levitamise üle terve ilma), pärast seda, kui arvestatava pikkusega järts mu selja taga juba niigi rahutuks muutuma hakkab, kuna müüjatar edutult mu ID-kaarti üritab rääkima panna (ehkki olen teda hoiatanud, et pole mõtet, see ei tööta), pudeneb rahakotist sulli otsides miski kõlksatades vastu letipiiret ja kaob siis kärmelt põranda suunas. Panemata mikski minu pominat: “Ah, las ta olla, las ta olla,” tormab abivalmis müüjatar leti tagant välja, et kaotsi läinud kümnesendine juba õhetama kiskuvate põskedega paksmao poriselt saapaninalt üles noppida. Tagatipuks jään lahkuda üritades helkurit pidi letipiirde külge kinni muidugi.
Keegi kavalpea müksab kaupsi pöördust just sel silmapilgul, kui Pangaasius on juba uhkelt toiduosakonnas sees, aga proua ema alles ukse vahel. Automaatselt ebatsensuurse väljendi kuuldavale toonud proua ema saab ukse liikuma hakkamist koos etteheitvate nägudega vanadaamidega mitu pikka ja pidulikku hetke oodata.
Lemmikkohviku pelleri uste vahele jään nagunii iga jumala kord kinni.
Võtan oma sõnad tagasi!
Täna hommikul ärkas Ploom nagu tavaliselt kell 8, lapsevanemad aga nagu ebatavaliselt kell 10 hoopis. 8-10 kestis suhteline vaikus, aeg-ajalt kostis vaid lehekeeramist või tasast jorinat: “Kes aias, kes aias?”. Suure toa põrandale oli ilmunud tagurpidi tähestikumati tükkidest pinnalaotus, selg ülespidi kokku pandud puslekarude plejaad, mõned kokku pandud ja mõned tükkideks võetud pusled ja Pettsoni-raamat olla ka mitu korda läbi loetud. “Ploom tahtis pipakooki ka teha, aga mul ei õnnestunud,” teatas iseseisev Ploom ärganud vanematele vabandavalt.
RÕIVAD 