Monthly Archives for juuli 2016
Rongivestlusi ehk Aasta ema 2016
Pangaasius rongis (kui Põsekese soolokontsert on hetkeks vaibunud): Põseke on nii armas!
Proua ema (pisut väsinult): Jah, eriti kui ta parasjagu ei karju.
Pangaasius (lohutavalt): Ja sina, Epp, oled ka väga armas. Eriti kui sa parasjagu ei karju.
Proua ema (vestlusele naljatlevat tooni anda püüdes): Et kui ma just hetkel ei röögi või?
Pangaasius (pakutud tooniga mitte kaasa minnes): Noh jah, vahel sa ju karjud vihast.
Proua ema: ???
Pangaasius (veel lohutavamalt kui enne): Sellest pole midagi. Enamasti sa ju lihtsalt pahandad meiega niisama …
Olulisi küsimusi
Pangaasius (viimasena söögilauas nagu alati): “Epp, aga mis kasu on inimesest, keda olemas pole?”
Väitluskool
Pangaasius on jõudnud elujärku, kus vanema vennaga suheldakse üksnes vaidluse vormis. Vaidluse ajendiks sobib mis tahes venna poolt väljendatud mõte, sõna või parema puudusel kas või silp ning vaidluse ainus vastuvõetav tulemus on võit. Vastane omakorda on veendunud, et vaidluses peab selguma tõde, ja nii ei ole kerge kummalgi.
No näiteks täna botaanikaaiast tulles:
Ploom: Tead, emme, seal oli ka see taim, mis ajab hirmsasti sügelema, ja Pangaasius kõndis ka selle alt läbi …
Pangaasius kiiresti kõrvalt: Ei kõndinud!
Ploom: Kõndisid küll, ja sul hakkas ka kael sügelema!
Pangaasius, veenva rõhutusega: Ploom! Ma e i k õ n d i n u d selle alt läbi ja mul e i h a k a n u d kael sügelema! (Ploom samal ajal kõrval jõuetus hämmingus: Valetab! Ta valetab!)
Ploom: Kõndisid küll, Pangaasius, ja ma isegi kuulsin, kui sa ütlesid ai!
Pangaasius: Ma e i ü t e l n u d ai!
Ploom: Ütlesid küll!
Pangaasius: Ploom, ma ei ütelnud ai, ma ütlesin võib-olla oi, sest ma astusin äärekivist mööda, ma ütlesin võib-olla “Oi, ma astusin äärekivist mööda!”!
Proua ema Ploomile: Mulle tundub, et sul ei ole võimalik selles vaidluses peale jääda. Pangaasius on lihtsalt otsustanud selle võita.
Ploom: Seda vaidlust ei võida ta iial! Pangaasius, sa ü t l e s i d ai, sest su kael sügeles, sa ise ütlesid seda mulle pärast ja üldsegi see poleks v õ i m a l i k, et sa kõnnid sealt läbi ja sul ei hakka kael sügelema!
Pikk vihane vaikus.
Pangaasius: Üldsegi, Ploom, ma ütlesin ai, sest mul olid k i v i d sandaali sees!
Kanadest
Sarjast “Klassikalisi vestlusi”:
“Mis keelt muidu Kanadas räägitakse?” tahab Ploom parasjagu endale ja vennale omletti praadides teada.
“Inglise keelt. Ja osas Kanadast ka prantsuse keelt,” teab härra.
“Ja mis keelt ülejäänud osa kanadest räägib?” uurib teisest toast kohale kepselnud Pangaasius uudishimulikult.
“Ilmselt kanade keelt,” arvavad vanemad.
Natuke itsitanud, jääb Ploom panni taga mõtlikuks. “Aga kas seal päriselt on siis rohkem kanu?”
“Rohkem kui kus?” täpsustab härra.
“Oot … mis asja sa räägid?” täpsustab omakorda Ploom.
Loll saiaäng
“Emme, ta põhimõtteliselt ütles praegu kogemata “sai”!” kuulutab Põsekese juures tekil lebav Ploom rõõmsa üllatusega.
Sai siis sai. Ploomi enda esimene sõna umbes samas eas oli mäletatavasti “äng”, Pangaasiusel aga “loll”. Küllap on sellel kõigel sügav ja elu määrav tähendus.
Kasvumühinad
Pangaasius lõpetas maikuus pidulikult lasteaia ja läheb sügisel instituuti. Koolikotiost sai õnnestunult ajastatud just suurema suguvõsa koosviibimise ajaks, et saavutada suurim võimalik imetlejate arv (ühtlasi said kõik soovijad – ja neistki ei tulnud puudust! – ühe soojaga ära teha ka nalja “Kott, kuhu sa poisi viid?”). Ploom, kes enne poodiminekut oli arvanud, et tema kott peab vabalt veel neljanda klassi ka vastu, leidis rõõmust säravat vennakest vaadates, et kui tegelt ikka järele mõelda, siis võib-olla jõuludeni.
Muidu aga Ploom – erinevalt Pangaasiusest – oma haridustee jätkule suurt ei mõtle, vaid tegeleb rohkem suve nautimisega. Kõige paremini sobivad selleks mõistagi jalka ja pinks. Trennis on praegu suvepuhkus, kuid õnneks on olemas vanavanemad ja linnas saab mängimas käia koos härraga. Viimati tuldi Uue Õue paarismänguturniiril lausa auväärsele teisele kohale. Spordist vabal ajal loeb Ploom “Harry Potteri” IV osa (Pangaasiusel omakorda on pooleli III) ja kui proua ema meelde tuletab, siis sekka ka kohustuslikku kirjandust, ning vestleb ja mängib väsimatult oma väikese õega. Heal meelel aitab Põsekest lõbustada ka Pangaasius, kellel on seks otstarbeks välja töötatud kaks alati töötavat lahendust: võib kas spetsiifilisel madalal häälel lausuda “Tere Põõ-õõseke! Kuidas-sina-eee-eelad?” või siis laulda põhimõtteliselt lõputut laulu “Kuidas elad, kuidas elad sokukene?” (viisil “Kus sa käisid, sokukene?”). Selles saab järgemööda ära nimetada kõik pühakirjas märgitud loomad ja ühtlasi õekest seega ka loomariigi liigirikkuse osas harida, leiab Pangaasius.
Põseke omakorda tegutseb intensiivselt vehklevast tombust inimeseks saamise eesmärgil. Juuli hakuks ehk ühe kuu ja ühe nädala vanuselt sai selgeks kõhuli olles pea püsti hoidmise nipp ja elu läks kohe hulga lõbusamaks: saab kloun Mairele sügavalt silma vaadata ning temaga proto-limnoloogiakeelset vestlust arendada.
Soengumall mõistagi Fiep Westendorpilt.
Järgmiseks sihiks näikse olevat enese seljalt kõhule pööramine. Muul ajal Põseke põhiliselt magab (öösiti keskmiselt 00.00-12.00, mõistagi söögipausidega), sööb või vaatab rõõmsa üllatusega ringi, õhtul pärast vanni ja enne uinumist aga võtab päeva muljed emma-kumma lapsevanema süles kokku väikese, kuid võimsa kisapooltunni või -tunniga, röökides nagu ratta peal, kuni vanemad ähvardavad ta preestri juurde viia, et seejärel südamest ohata, silmad kinni panna ja häirimatus rahus magama jääda. Ning muudkui kasvab vaiksel mühinal.
Võidab see …
Kuna vanemlikule instantsile hakkas miskipärast tunduma, et poiste toas on kuidagi liiga palju asju, andsin härrastele suure koti ja palusin sellest …
NB! Pildil olev tuba on omanike poolt värskelt koristatud!
… välja sortida asjad, millega enam aktiivselt ei mängita ja mille võiks ehk vanaema poole viia või mõnele teisele lapsele edasi anda. Poisid panid ukse kinni ja asusid tööle. Tunni aja pärast oli tulemus käes. Selgus, et toas oli olnud täpselt neli mittevajalikku eset.
Seejuures papitoru üle olid käinud intensiivne vaidlus (Ploom arvas, et seda läheb tegelikult veel vaja ja kogu aeg!) ning Homerist, khm, hakkas hoopis proua emal kahju …
Uus naaber
Millalgi möödunud hilissügisel tutvustasime poegadele plaani nende sünnikodust ära kolida. Noh, sest me olime käinud ühte korterit vaatamas ja selle kuidagi poolkogemata ka ära ostnud. Ploom ja Pangaasius ei saanud eriti aru, miks – ja millepärast – seda vaja peaks olema.
“Meil on siin natuke vähe ruumi. Ja varsti jääb veel vähemaks,” selgitasid vanemad.
“Aa … meile kolib uus naaber!” taipas Pangaasius.
*
Niisiis sai kolimine teoks ja 23. mail tuli ka uus naaber päevavalgele.
23.05.2016
Puhtust eriti ei pea ja õhtuti kipub lärmama, aga kuna ta on päris armas selline, siis me esialgu väga pahaks ei pane. Isu on naabril emalt päritud, st hea, mistõttu kutsume teda sama nimega nagu kõrgeaulist peaministritki – Põseks.
30. juuni 2016
Ühekuune Põseke puhkehetkel
RÕIVAD 